Valitsuse tööplaan on lihtsustatult võttes valitsuse liikmete kokkulepe, kes mida teeb ja mis ajaks. Avalikkusele on see hea tööriist, et jälgida, milliste endale võetud ülesannetega on valitsus järje peal ning millistest ajaga maas.

Valitsuse kodulehelt saab näiteks teada, et Kaja Kallase viimase valitsuse tööplaanis oli neljaks aastaks kokku 517 ülesannet. Riigikantselei pidas ka regulaarselt järge, kui paljud ülesanded on täidetud.

Näiteks kuu aega tagasi, detsembris, pidi terviseminister valitsusele tutvustama patsienditestamendi loomiseks vajalikku seadusemuudatuste paketti. Justiitsministri ülesanne oli aga esitleda ettepanekuid, kuidas muuta riigikogu valimisringkondasid.

Kõik praegu tegevuskavas kirjeldatud ülesanded ja kuupäevad pärinevadki ajast, mil peaminister oli veel Kaja Kallas. Uus valitsus pole ametlikult veel ülesannetes ja tööjaotuses kokku leppinud.

Peaminister Kristen Michal lausus, et uus tööplaan peaks valmima nädala või paari pärast.

"Eelmise aasta lõpus oli veel kooskõlastusi ministrite poolt. Miks me arutame seda pikemalt, seepärast, et minul oli palve, et see plaan tehtaks ringi, et valitsus ei oleks nagu postkast, kõik väiksed asjad ei oleks valitsuse igapäevalaual, vaid valitsus keskenduks olulisele, nagu näiteks julgeolekule ja majandusküsimustele. See tähendab, et selle pilguga jaotatakse ka valitsuse ja ministrite vastutust ringi," märkis peaminister.

Riigikantselei strateegiadirektor Mari-Liis Sööt rääkis, et valitsus tegi formaadilt tööplaani natuke ümber ehk otsustas tööd teistmoodi korraldada.

"Mõte on selles, me keskenduksime sellele, mis on oluline, sest kõiki detaile ei pea valitsusse tooma. Mingisugused tegevused, nagu näiteks mingi tegevuskava loomine, on sellised, mis on ministri vastutada. Valitsusse tuldaks siis eelkõige nende asjadega, mis eeldavad valitsuse otsust ja poliitilisi arutelusid," rääkis Sööt.

Kuniks valitsus ei ole võtnud vastu uut tööplaani, kehtib ametlikult praegu vana tegevusprogramm. See ei tähenda muidugi, et kõik seal kirjas olev tegelikkusele vastab. Kliimaseadus, mis praegu pole valitsuses veel heaks kiidetud, oleks praeguseks pidanud olema näiteks juba riigikogu poolt vastu võetud ja jõustunud.