EASA hinnangul näitas detsembris toimunud vähemalt 38 inimese hukkumisega lõppenud lennuõnnetus, kus Kasahstanis kukkus alla Azerbaijan Airlinesi lennuk, mida oli Kaukaasia kohal tulistanud Ukraina droone tõrjuv Vene õhukaitse, selliste lendude ohtlikkust.

"Venemaa sissetungiga Ukrainasse alanud konflikt tekitab ohu, et tsiviillennukid satuvad tahtmatult Vene Föderatsiooni õhuruumis õhutõrje sihikule tsiviil-sõjalise koordinatsiooni puuduste ning tuvastamiseksimuste tõttu," teatas EASA.

"EASA soovitab mitte tegutseda Vene Föderatsiooni õhuruumis, mis asub 60° idapikkusest lääne pool, kõigil kõrgustel ja lennutasanditel," seisab EASA soovituses. See puudutab Moskva, Peterburi, Doni-äärse Rostovi, Jekaterinburgi ja Samaara lennuinfopiirkondasid, mis hõlmavad sisuliselt kogu Venemaa Euroopa-osa.

Soovitus kehtib kuni 31. juulini 2025. Seal öeldakse, et soovitust võidakse enne tähtaega üle vaadata või see tagasi võtta, kui Venemaa lennuohutuse hinnang muutub.

Hoiatus oli mõeldud EASA-lt tunnustuses saanud kolmandate riikide lennuettevõtjatele, kuna Venemaa õhuruum on Euroopa Liidu lennufirmadele suletud pärast seda, kui EL kehtestas Ukrainaga seotud sanktsioonid Venemaa lennundussektori vastu.

Neli allikat, kes teavad Aserbaidžaani uurimise esialgseid järeldusi, ütlesid aasta lõpus Reutersile, et Venemaa õhutõrje tulistas lennuki ekslikult alla. Reisijad ütlesid, et kuulsid lennukist väljaspool kõva pauku.

President Vladimir Putin palus Aserbaidžaani juhilt vabandust Kremli poolt "traagiliseks intsidendiks" nimetatu pärast, kuigi Kremli avalduses ei öeldud, et Venemaa oleks lennuki alla tulistanud, vaid märgiti vaid kriminaalasja algatamist.