Serbia gaasivarustus sattus kahelt poolt löögi alla

Serbia seisab silmitsi mitme kitsendusega oma energiatarnetele: USA uued Venemaa-vastased sanktsioonid tabavad Serbia peamist gaasiettevõtet ning samal ajal teatas Aserbaidžaan, et ei suuda oma tarneid tagada.
"Need on kõige karmimad sanktsioonid, mis on kunagi mõnd Serbia ettevõtet puudutanud," ütles Serbia president Aleksandar Vučic Politico teatel reedesel pressikonverentsil.
USA reedel teatavaks tehtud sanktsioonid hõlmavad piiranguid Serbia Naftna Industrija Srbijele (NIS), mille enamusosalus kuulub Venemaa Gazpromile ja Gazprom Neftile.
"Nad soovivad meilt Vene huvide täielikku väljumist," lausus president. "Nad ei luba isegi 49-protsendilist osalust, vaid nõuavad täielikku lahkumist NIS-ist".
Serbiat on ammu kritiseeritud, et riik lubas Gazprom Neftil hoida oma riiklikus gaasi- ja naftaettevõttes 50-protsendilist osalust ning lisaks kuulub sellest veel 6,15 protsenti Gazpromile. Serbia riigi omanduses on vaid 29,8 protsenti ettevõttest.
Varem pole USA ega Euroopa mallanud selles suhtes midagi ette võtta, kartes suhteid Belgradiga pingestada. Reedel aga avalikustas USA uued finantssanktsioonid Venemaa energiasektorile ning teatas, et ka Serbia gaasi- ja naftatööstust ähvardavad sanktsioonid, kui nad jätkavad tehinguid Venemaaga.
Laupäev tõi aga veelgi uudiseid. President Vučic teatas pressikonverentsil, et Aserbaidžaan on otsustanud oma tarned Serbiale katkestada. Põhjuseks tõi riik vääramatu jõu ja enda kodumaised probleemid, mille tagajärjel ei saa nad tagada 1,7 miljonit kuupmeetrit gaasi, mida nad seni igapäevaselt Serbiale tarnisid.
Need kaks arengut võivad seada ohtu õrna geopoliitilise tasakaalu, mille loomiseks on Vučic kümme aastat vaeva näinud, andes üheltpoolt signaale selle kohta, et toetab lääne väärtusi ja EL-i poliitikat, kuid säilitades teisalt tugevaid sidemeid Venemaa ja Hiinaga.
"Me armastame Moskvat ja Washingtoni ja kõiki maailmas, kuid Serbia on meile kõige kallim ja armastatuim," lausu Vučic. "Me kaitseme Serbia huve iga hinnaga. Puudust ei tule, katastroofi ei tule."
Serbial on nüüd 12. märtsini aega, et tõmmata oma tehingutele Gazpromi ja Gazprom Neftiga joon alla ning muuta NIS-i omandistruktuuri. Vučic lubas probleemi lahendamiseks otse Venemaa presidendi Vladimir Putiniga rääkida.
Probleemide ajastus on Vučici jaoks äärmiselt ebasobiv, sest käimas on ka siseriiklik kriis. Nädalaid väldanud meeleavaldused on olnud ühed suuremaist Serbia ajaloos, põhjuseks Novi Sadi rongi- ja bussijaama ehituspraagi tõttu tekkinud katusevaring, mille tõttu hukkus 15 inimest ja veel paljud said vigastada.
Samal ajal tekitab küsimusi ka Aserbaidžaani samm. Riigi presidendi Ilham Alijevi ja Vučici suhted on olnud sõbralikud ning Serbia on regulaarselt Aserbaidžaanile relvi eksportinud. On oletatud, et praegune tarnete lõpetamise teade võib olla Moskva katse avaldada Serbiale Aserbaidžaani kaudu survet.
"Moskva ja Bakuu suhted on äärmiselt oportunistlikud, kuid ka väga muutlikud," ütles Belgradi julgeolekupoliitika keskuse vanemteadur Vuk Vuksanovic. "Kas Aserbaidžaan laseb Moskval end Serbiale surve avaldamiseks ära kasutada, ei saa täie kindlusega öelda, kuid Aserbaidžaani sammu ajastus on kindlasti kummaline".
Toimetaja: Karin Koppel