Fermi Energia esitas taotluse tuumajaama eriplaneeringu algatamiseks
Fermi Energia esitas teisipäeval majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse 600-megavatise võimsusega tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamiseks.
Fermi Energia juhatuse esimehe Kalev Kallemetsa sõnul on eriplaneering vajalik planeeritavale tuumajaamale kohalikke kogukondi ja omavalitsusi rahuldava asukoha leidmiseks.
"Planeeringu algatamine ei tähenda kindlat tuumajaama rajamist, vaid tegeliku eelduse loomist, et selle rajamise üle oleks võimalik tulevikus päriselt otsustada. Viimased nädalad ning elektritarbimise kasv tõendavad, et Eesti vajab juhitavat kindlat energiavõimsust, et kaitsta energiasüsteemi stabiilsust ja alandada aastakümneteks elektri hinda tarbijatele," ütles Kallemets.
Eriplaneeringu taotluse ettevalmistamisel on ettevõte viinud kuue aasta jooksul elanike kaasamiseks läbi üle 50 infotunni Lääne- ja Ida-Virumaal. Otsused eriplaneeringus osalemiseks on võtnud vastu Viru-Nigula ja Lüganuse valdade volikogud.
Vaata Fermi Energia pressikonverentsi samal teemal
Planeeringu esimeseks etapiks on asukoha valik, mis kestab ettevõtte teatel tõenäoliselt aastatel 2025–2027. Selleks viiakse läbi asjakohased uuringud ja arutelud võimalike asukohtade hindamiseks.
Fermi Energia eeluuringute põhjal on potentsiaalsed piirkonnad Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Kunda lähedal ning Ida-Virumaal Lüganuse vallas Aa küla territooriumil hõredalt asustatud aladel, ühtlasi välditakse looduskaitselisi objekte ja -alasid.
Plaani kohaselt tehakse aastatel 2027–2029 läbi detailsemad uuringud valitud asukohas ning pärast planeerimisprotsessi lõppu ning tuumaenergiat reguleeriva seaduse vastuvõtmise järel plaanib ettevõte 2029. aastal esitada ehitusloa taotlus.
Kava järgi algaks tuumajaama ehitus 2031. aastal ning esimesest reaktorist saaks elektrit toota 2035. aasta teises pooles.
Fermi Energia teatel on ettevõte taotluse esitamise eel kuue aasta jooksul teinud 71 uuringut, kogumaksumusega 1,4 miljonit eurot.
Fermi Energia plaanib rajada kahe GE Hitachi BWRX-300 väikese moodulreaktoriga tuumajaama, mis kataks tänase Eesti energiatarbimise minimaalse ehk suvise baaskoormuse. Ettevõtte hinnangul tuumaenergia taastuvenergiat ei asenda, vaid toetab energiatootmist ajal, mil tuule- ja päikeseenergiat toodetakse vähe.
Toimetaja: Barbara Oja