Tallinna linna sisekontrolöri teenistuse koostatud aruandest "Talvise tänavahoolduse korralduse analüüs ja soovitused" selgub, et linn on seadnud lumekoristusel ebarealistlikud eesmärgid.

"Tallinna linna teede ja tänavate hoolduse eesmärk ning selle hindamiseks sõnastatud mõõdik – teerajatiste pindalast peab vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele kalendriaasta keskmisena 100 protsenti – ei ole täidetav," seisab auditis. "Kuigi "Tallinn 2035" tegevusvaldkondade ülevaate järgi eesmärki täideti, siis teadaolevalt sellist vastavuse hindamist ei toimunud. Keskkonna- ja kommunaalamet peab seadma realistlikud eesmärgid ning mõõdikud nende hindamiseks."

Lumekoristuse korraldamine on Tallinnas jagatud keskkonna- ja kommunaalameti ning linnaosavalitsuste vahel. Aruandes tuuakse probleemina esile, et tänavate hoolduse korraldus on killustunud.

Puudulik järelevalve

Auditist ilmneb, et järelevalve töödele on olnud puudulik – talveperioodil on enim probleeme kõnniteede, treppide ja jalgrattaradade hoolduse ja kontrolliga. Samuti pole paljusid kontrollitoiminguid, sealhulgas kontrollkäike, kirjalikult fikseeritud, mistõttu pole tagantjärele võimalik tuvastada, kui palju asutused tegelikult koha peal teeseisundit hindasid.

Samas märgitakse aruandes, et kui linnaasutused soovivad teenuse kvaliteeti põhjalikult kontrollida, kujuneb potentsiaalne töökoormus ebamõistlikult suureks.

Kuni 138 protsenti plaanitust kallimad lepingud

Auditis tuuakse välja, et hangete ettevalmistamisel ei tehtud turuanalüüsi ning amet alahindas lepingute maksumusi. Kõik 2022. aastal Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti sõlmitud hankelepingud ületasid eeldatavaid maksumusi – lepingud sõlmiti plaanitust 47–138 protsendi võrra kallimana.

Võrreldes eelmise perioodiga (2015–2022) suurenesid kõikide lepingute maksumused kuni 3,5 korda ning teehoolduse kulud olid 2023. aastal võrdluses 2022. aastaga üle 60 protsendi suuremad. Kulud tõusid 20,1 miljonilt eurolt 32,6 miljoni euroni.

Kallinemise põhjuseks oli hooldatavate alade ja lumeveo mahu suurendamine, teeseisunditasemete tõstmine ja ka elukalliduse tõus, seisab aruandes.

2023. aastal esitas töövõtja linnale 400 000 euro eest valeandmeid

Audit toob välja, et osa töövõtjaid pole hanke- ja lepingutingimusi täitnud ning tellijad pole suutnud seda ka tagada. Tellijad on aktsepteerinud alltöövõtu kasutamist, kuid ei ole kontrollinud, kes ja mis tingimustel teenust tegelikult osutasid.

Samuti on töövõtjate esitatud aruandlus olnud kohati ebausaldusväärne ning tellijad pole alati selle õigsust kontrollinud. Pistelisest kontrollist nähtus, et 2023. aastal esitas töövõtja linnale 400 000 euro eest valeandmeid – aktides näidatud sõidukeid ei eksisteerinud või oli tegemist sõiduautodega, millega lund vedada ei saa.

Lepingumuudatused tõid kaasa ootamatuid hinnatõuse

Lepingumuudatuste temaatika oli hangetes ja lepingutes selgelt kirjeldamata, mis põhjustas arusaamatusi töövõtjatega ning ka ootamatuid hinnatõuse.

Näiteks Lasnamäe linnaosavalitsuse lepingus ei seatud lepingu muutmisele lähtudes tarbijahinnaindeksist piirmäära (teistel seatud 2,5–5 protsenti), mistõttu tõsteti 2023. ja 2024. aasta alguses tööde ühikuhindu vastavalt 9,1 ja 9,2 protsenti. Koos tööde mahu muudatustega on tänaseks lepingumaksumus võrreldes algsega kasvanud 22 protsenti (pärast viimast muudatust maksumus 5 602 732 eurot). Leping kestab 2028. aastani ning võib sama trendi jätkudes veel märkimisväärselt kallineda.

Lahendusena soovitatakse kaameraid ja GPS-seadmeid

Auditis jagatakse Tallinna keskkonna- ja kommunaalametile ning linnaosavalitsustele mitmeid soovitusi.

Ametil soovitatakse kujundada strateegia tänavate korrashoiuks ning
võtta tänavahoolduse korraldamisel keskse koordineerija roll. Samuti soovitatakse paigaldada lumeladestusplatsidele kaamerad, mille abil on võimalik veetud lume koguseid kontrollida, ning jätkata ka infosüsteemide arendustega, mis võimaldavad GPS-andmete efektiivsemat kasutamist.

Linnaosavalitsustel soovitatakse tagada süsteemne järelevalve tänavahoolduslepingute täitmise üle ning luua lepingumuudatuste üle arvestuse pidamiseks selge süsteem.

Ametil ja linnaosavalitsustel soovitatakse koostöös välja töötada järelevalve juhend, millest edaspidi lähtuda.

Keskkonna- ja kommunaalamet: kaamerad ja GPS-seadmed on juba paigaldatud

2022. aasta lõpus Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhiks saanud Jaan Tarmak ütles "Aktuaalsele kaamerale", et amet on juba paigaldanud lumeveoplatsidele kaamerad ja sõidukitele GPS-id. Lepingute muutmine pole tema sõnul aga võimalik.

Tarmak selgitas, et kuigi audit on koostatud sisekontrolliteenistuse poolt, on seal väga palju asju, mis põhinevad ameti sisemistele analüüsidele.

"Meil on väga palju probleeme. Me oleme seda põhjalikult analüüsinud juba tükk aega. Meil on sisemisi erinevaid audititöid, analüüse tehtud üle 15 ning see sisekontrolli audit raamistas need ära üheks suuremaks dokumendiks," sõnas Tarmak.

"Me oleme praegu tegelenud sellega, et aru saada, mis mured on olnud, järjest neid hakanud lahendama. Päris kõike üleöö ära ei lahenda," täheldas ta.

Tarmak rääkis, et amet on lahendanud probleemi lumeveoga, mis oli ühtlasi kõige suurema rahalise mõjuga murekoht. "Lumeveol oleme platsidele paigaldanud kaamerad, oleme veokitele paigaldanud GPS-id. Meil tekib nüüd täiendav andmestik selle kohta, kui palju tegelikult lund on veetud," ütles ta.

"Oleme juba täna näinud seda, et meie hooldepartnerite käsitsi tehtavad aruanded erinevad mõnevõrra meie süsteemidest. Me tahame nüüd aru saada täpselt, et mille pärast nad siis erinevad," lisas ta.

Tarmak tõdes, et juhtimise killustatus Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti ning linnaosavalitsuste vahel põhjustab probleeme.

"Meil ei ole selgelt juhtimist," ütles Tarmak. "Me oleme pakkunud välja ka uuele linnavalitsusele erinevaid võimalusi seda ühtlustada ning oleme praegu läinud seda teed, et natukene pehmemas vormis me saaksime linnaosavalitsusi koordineerida. Erinevaid analüüse, mis me täna teeme, me juba teeme kõigi tellijate üleselt."

Lepingutingimuste muutmine pole tema sõnul võimalik.

"Linn on teinud 2022. aastal sellised lepingud, mis panevad tingimused seitsmeks aastaks lukku," lausus Tarmak. "See on pikem praktika kui riigis. Minu arvates see on ka ebamõistlikult pikk periood. Täna me oleme nende tingimuste juures kinni. Meil on väga raske neid paindlikult muuta. Mida me saame teha, on midagi lisaks tellida. Seda me oleme ka sellel aastal teinud. Kõige nähtavam osa on kesklinna kõnniteede puhastus."

Endise Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on suurem osa süüdistusi valed ning praegune linnavõim kasutab sisekontrolli auditi ära poliitilistel eesmärkidel, et varjata oma saamatust lume tõrjumisel.

"Jah, olid pikad lepingud, aga teistmoodi selliseid lepinguid ei ole võimalik sõlmida, kuna meie poolt olid initsieeritud lepingutingimuste karmistamine ja see nõudis lisatehnikat ja lisatehnika ostmine on võimalik vaid siis, kui leping on sõlmitud mitmeks aastaks," lausus Kõlvart.