NATO operatsioon Läänemerel lubab ohuolukorrale rutem reageerida

NATO riikide käivitatav operatsioon Läänemere Vahimees merealuse taristu kaitsmiseks lubab võimalikele pahategudele kiiremini reageerida, selgitas peaminister Kristen Michal.
Eesti jaoks tähendab see, et kui peaks tekkima mingi ohuolukord – ükskõik kas sihilikult korraldatud või hooletusest põhjustatud - siis oleme valmis kiiremini reageerima ja pahategija või kahjuliku tegevuse peatama, selgitas Michal kolmapäeval "Terevisioonis".
Ta rääkis, et kuigi iga laeva NATO saatma ei saa hakka, siis üldjoontes aitavad liitlaste laevad Läänemerel luua paremat pilti toimuvast ja seda eriti seal, kus liiklus on suurem nagu Soome lahes, Poola rannikul või Taani väinades.
Selleks kasutatakse lisaks merel tegutsevatele laevadele ka luurevahendeid ning tehisintellekti süsteemi ja ka muid tehnoloogilisi võimekusi, rääkis peaminister.
Läänemere Vahimehe operatsiooni käigus jälgitakse siin sõitvate laevade liikumist, tehakse kindlaks nende kavatsused, kontrollitakse, kas nende antav info vastab tõele, rääkis peaminister. "Peasiht on saada parem pilt olukorrast ja vajadus valvata taristut," rõhutas ta.
Michali sõnul on mõistetav, et taristu iga meetrit ei õnnestu valvata ei maa peal, saati siis vee all, aga pildi saab teha selgemaks ja luua selliselt heidutuse nende objektide juures ning sellega tagada, et pahategusid ja ka kahjulikku hooletust juhtub vähem.
Peaministri sõnul panustab operatsiooni iga riik nii laevastiku kui ka olukorrateadlikkuse ja luuresüsteemidega. Eesti juba tegeleb oma vetes põhjalikuma kontrolliga ning jagab saadud infot ka teiste NATO riikidele.
Samas ei saa välistada õnnetusi taristuga ka tulevikus, tõdes Michal. Aga kui laevad on merel, saab selliste olukordade lahendamisega kiiremini tegelema hakata.
Teiseks rõhutas Michal ka teisipäeval Helsingis saavutatud kokkulepet, et riigid sõlmivad sarnaselt juba Eesti ja Sooe vahel kehtiva protokolli, kuidas eriolukordadele reageeritakse. See võimaldab protseduure ühtlustada ning kiiremini ja täpsemalt reageerida, selgitas ta.
Vene varilaevastiku tegevusvabaduse piiramiseks otsustasid riigid ka teha koostööd, et rahvusvahelistes merendusega tegelevates organisatsioonides toimuvatel valimistel hoida ära varilaevastikega seotud isikute ja riikide pääsemine olulistele valitavatele kohtadele ning lisaks võidakse kaaluda ka muid piiranguid nagu reisikeelud vastavatele isikutele.
Läänemere-äärsete riikide juhid leppisid teisipäeval Helsingis kokku, et hakkavad meretaristut kaitsma ühiselt. Oma vetes reageerib iga riik ise, kuid NATO aitab vajaliku teabe hankimisel. Selleks käivitas NATO missiooni nimega Läänemere Vahimees.
Toimetaja: Mait Ots