ERR Soomes: NATO Läänemere seiremissioonil reageerib iga riik oma vetes ise
Läänemere-äärsete riikide juhid leppisid Helsingis kokku, et hakkavad meretaristut kaitsma ühiselt. Oma vetes reageerib iga riik ise, kuid NATO aitab vajaliku teabe hankimisel. Selleks käivitas NATO missiooni nimega Läänemere Vahimees.
Läänemere-äärsete kaheksa riigi pead kogunesid Soomes, sest Läänemerel on saanud tavaks kaubalaevastiku kasutamine relvana. Soome oli esimene, kes kasutas oma veealuse taristu kaitseks relvastatud jõudu.
Kaheksa riigi juhid, NATO peasekretär ja Euroopa Komisjoni asepresident leppisid kokku, et Läänemere taristut valvab NATO laevastiku üksus Baltic Sentry, tõlkes Läänemere Vahimees. Sinna kuuluvad nii mere-, õhujõud kui ka droonid. Kaablid tuleb täiendada sensoorikaga.
Soome käitumine laeva kinnipidamisel on eeskujuks, toonitasid eriti Läti ja Leedu juht.
"Minu arvates see, mida Soome tegi, on väga hästi tehtud. Minu arvates oli see esimene kord, kui nad andsid väga selge sõnumi, et ei kavatse ainult uurida, uurida ja uurida," ütles Läti president Edgars Rinkevics.
"Leedu on valmis pakkuma täiendavat võimekust NATO pingutusteks. Me pühendame selleks eesmärgiks oma laevu, koptereid ja eriüksuse," sõnas Leedu president Gitanas Nauseda.
Kuid mõni küsimus jäi vastuseta. NATO peasekretär Mark Rutte ei öelnud, kui palju laevu, lennukeid ja droone Läänemere Vahimehel olema saab. Ka Eesti peaminister Kristen Michal ei öelnud seda.
"Läänemere Vahimees on NATO juhitav operatsioon või tegevus ja see tähendab, et Läänemerel on NATO võimekused ehk laevad, erinevad tehnoloogilised võimekused, mis puudutavad laevade tuvastamist ja tehnoloogilised võimekused, mis annavad võimalust seda olukorda ka paremini kontrollida," rääkis Michal.
Kuid Rutte ütles, et kaitsekulutusi tuleb tõsta, või me ei suuda end kaitsta.
"Sõja puhkemise korral praegu oleme me kaitstud. NATO on võimeline vastulöögi andma igaühele, kes meid ründab. Minu suurim mure on, et nelja-viie aasta pärast me enam ei ole, kui me ei investeeri rohkem," rääkis ta.
Riigijuhtidest ainsana üritas Rootsi peaminister Ulf Kristersson kirjeldada olukorda, mis on tekkinud Läänemerel. Kõik teavad, et Ukrainas ja Läänemerel toimuv on samast seemnest kasvanud, kuid ka Kristersson ei tahtnud kasutada sõna sõda.
"Nagu eilses kõnes ütlesin, on meil ajaloos väga selged perioodid. Meil ei ole veel seda kõike, et olla sõjaeelses ajas, seda ei saa praegu öelda," ütles ta.
Soome president Alexander Stubb tõmbas otsad kokku, et sabotaaž pole ka kõige parema tahtmise juures täiesti välditav, kuid me oleme praegu rohkem valmis kui varem.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"