Hans Väre: sotsiaalmeedia sogane vesi muutub veel mürgisemaks
Sotsiaalmeediast võib edaspidigi leida nii head meelelahutust kui ka kasulikku teavet, kuid selle kõrval levib seal üha kontrollimatumalt sõim, vale, viha ja pettus. Seda olulisem on ajakirjandusel oma standardeid hoida ja tõsta, arutleb Hans Väre Vikerraadio päevakommentaaris.
Uue aasta alguses püüavad inimesed ikka midagi oma elus paremaks muuta. Mina kustutasin oma telefoni avaekraanilt Facebooki ja varem Twitterina tuntud X-i rakenduse ning asendasin need kahe ajakirjandusväljaandega, mis seni polnud veel esilehele mahtunud.
Päris loobuda ma ajakirjanikuna X-ist ja Facebookist veel ei saa. Ma kasutan neid nii info hankimiseks kui ka jagamiseks. Sellegi kommentaari lingi postitan ma mõlemasse kanalisse. Ehk keegi leiab sealt kaudu üles, kuigi sotsiaalmeedia ajakirjandusväljaannete linke alla surub. Üha rohkem ja rohkem pean ma aga omaette aru, kust maalt ületab sotsiaalmeedia kahju kasu sedavõrd, et tuleks stepsel jäädavalt seinast välja tõmmata.
Facebooki ja X-i algoritmid on minu jaoks juba mõnda aega järjest tüütavamaks muutunud. Suurtelt sotsiaalmeediaplatvormidelt vaatab vastu liiga palju nõmedust ja mõttetust ning liiga vähe asjalikke mõtteid ja teravmeelseid tähelepanekuid. Need ei paku mulle enam võimalust olla kursis oluliste inimeste või organisatsioonide tegevuse ja tõekspidamistega, vaid tont teab millisel loogikal põhinevat sisutühjust.
X-i omaniku Elon Muski sekkumine Euroopa riikide sisepoliitikasse ning Facebooki, Instagrami, WhatsAppi ja Threadsi omava Meta juhi Mark Zuckerbergi otsus lõpetada USA-s faktikontroll, olid ainult mürgisteks kirssideks juba ammu halvaks kippuval tordil.
Enamik kasutajatest ei teadvusta endale ilmselt üleliia sageli, et ühismeedia ühisosa on näiline ja kujutab maailma väga sageli kõverpeeglis. Arvutiprogrammid jagavad tohutud info-ookeanid lompideks ja meredeks ning pritsivad meid siis nendest õrnalt nipsu lüües või ujutavad tsunamiga üle, nagu neile parajasti sobib.
Zuckerberg ja Musk armastavad rõhutada, et nende platvormide ülesanne on anda inimestele hääl, kuid räägivad vähem sellest, et nende otsustada jääb, kas see hääl ka kellegi kõrvu jõuab. Miks ma näen pidevalt mõne lehekülje postitusi, mida ma ei jälgi ega ole kunagi klõpsanud, aga ei näe nende omasid, mille jälgijaks ma olen ennast registreerinud? Miks ma ühe kauge tuttava tegemistega olen pidevalt kursis, aga lähedase sõbra postitused mulle kunagi ette ei jää?
Algoritmide teed on tänapäeval lihtsurelikele sama ettearvamatud, kui vanasti olid jumala omad. Nende ainsaks ülesandeks on hoida sinu pöialt järjest edasi ja edasi kerimas, isegi kui sa oled kergesti mõjutatav alla 13-aastane, kellel Instagrami isegi firma enda reeglite järgi asja olla ei tohiks.
Lisaks platvormide endi varjatud hoovustele uhuvad inimeste mõttemaailma Venemaalt, Hiinast, Iraanist või mõnest teisest põnevast riigist lähtuvad infooperatsioonid, aga ka väiksemad erakampaaniad. Näiteks kirjutas New York Times mõne nädala eest, kuidas filmi "See lõpeb meiega" peaosaline ja produtsent Justin Baldoni palkas oma kaasstaari Blake Lively sotsiaalmeedias mustamiseks PR-meeskonna ja kuidas Lively kuvand selle mõjul tõsiselt kannatas.
Osa platvormide rõhuasetustest on ka avalikud. Mitte et tavakasutaja neid teaks, aga vähemalt ütlevad netihiiglased need otsesõnu välja.
Näiteks on Meta juba aastaid vähendanud kasutajatele näidatava poliitilise sisu osakaalu, et vähendada ühiskonna lõhenemist. Veel augustis teatas Zuckerberg, et tahab taandada nii ennast kui ka oma firmat poliitikast sedavõrd, et tunduks, nagu ei mängiks nad selles üldse mingit osa.
Selle aasta alguses tehtud videopöördumises oli sotsiaalmeedia gigandi seisukoht aga muutunud. "Me oleme hakanud saama tagasisidet, et inimesed tahavad jälle sellist sisu näha," lubas ta poliitikateemade suuremat nähtavust.
Kui suur osa sellest tagasisidest tuli Mar-a-Lagost, kus Facebooki asutaja peagi ametisse astuva Donald Trumpiga kohtumas käis ja kui palju muudest kanalitest, on omaette küsimus. Igal juhul on hoomamatu mõjuga sotsiaalmeediasaurused otsustanud oma ärihuvide nimel ühiskonna huvidest üle sõita.
Meenutagem, et Facebook võttis faktikontrolli ja teised valeinfoga võitlemise meetmed kasutusele 2016. ja 2020. aasta USA presidendivalimiste tormiliste sündmuste tuules ning samal põhjusel keerati ka poliitilist sisu vähemaks. Nüüd siis näidatakse tülinaks peetud sisule rohelist tuld, samal ajal aga võetakse enamik kaitsemehhanisme maha.
Facebooki faktikontroll pole kindlasti olnud veatu. Tihti eemaldati infovoost ka selliseid postitusi, mille mahavõtmiseks polnud mingit põhjust.
Näiteks detsembris otsustas Facebook, et Sakala lugu Viljandi haigla patsiendikindlustusest rikub nende reegleid ja mitte ainult ei summutanud seda linki, vaid vähendas üldse liiklust Sakala Facebooki-lehele. Ent kui auto pidurid kipuvad ootamatult peale jääma, tuleb neid parandada, mitte üldse küljest ära kruvida. Sõnavabadus on demokraatia püsimiseks äärmiselt tähtis, aga kui me ei ihale anarhiat, ei saa see kunagi olla absoluutne, vaid ikka alati seotud vastutusega.
Euroopas Meta veel faktikontrollist loobuda ei kavatse, sest siinsed reeglid ei lase sellel naljalt juhtuda. Küll aga võime oma nahal tunda uusi algoritmihoovusi ja muid meetmeid. Sotsiaalmeediast võib ka edaspidi leida nii head meelelahutust kui kasulikku teavet, kuid selle kõrval levib seal üha kontrollimatumalt sõim, vale, viha ja pettus. Seda olulisem on ajakirjandusel oma standardeid hoida ja tõsta, et inimestel säiliks allikas, kust teadmistejanu kustutamiseks kõikvõimalikust kahjulikust sogast puhastatud vett ammutada.
Animasarjas "Simpsonid" ei hooli ihne miljonär mr Burns põrmugi sellest, et tema tuumajamast radioaktiivsete jäätmete juga kohalikku jõkke voolab. Eks kolme silmaga kala võibki esmapilgul huvitav tunduda, aga lõpuks hakkab mürgijõe ääres elamine ikkagi tervise peale.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel