Facebooki ja Instagrami emafirma Meta juht Mark Zuckerberg teatas teisipäeval, et ettevõte lõpetab USA-s oma faktikontrolli programmi. Euroopas faktikontrolli programm esialgu säilib. Eestis teeb Facebooki tellimusel faktikontrolli Delfi Meedia uuriv toimetus. Olge hea ja selgitage, milles see faktikontroll üldse seisneb? Mida te teete?

Faktikontroll seisneb avalikus debatis ja avalikus inforuumis ringlevate valeväidete tuvastamises ja nendele faktipõhise, kontrollitud ja läbi uuritud korrektse info kõrvale või vastu panemises.

Meta või siis Facebooki kontekstis on see natukene veel konkreetsem. See peab olema nende platvormil levitatud info. Mida siis uuritakse, analüüsitakse, hinnatakse. Ja üldjuhul peavad olema ka selged signaalid, et leviv info on valeinfo.

Saan ma õigesti aru, et teie käsutuses on ka Meta antud tööriistad, millega te näete, missugused sõnumid rohkem levivad ja mille kohta on ka rohkem tehtud märkeid, et tegemist võib olla valeinfoga. Ja teie valite välja need konkreetsed sõnumid, mis on nii-öelda punases, teete faktikontrolli sinna peale. Ja kui leiate, et tegemist on valeinfoga, siis see info saab levida Facebooki keskkonnas vähem või sellele pannakse mingi märge juurde.

Jah, nii see käib, aga mitte ainult. Oluline on öelda, et meie faktikontrolli reporterid ka ise jälgivad avalikku inforuumi. Mitte kogu lähtesisend ei tule nendest Meta tööriistadest, vaid ka ise jälgitakse avalikku diskussiooni või debatti. Ja pannakse tähele teemasid, mida peaks kontrollima.

Kui kontroll hakkab, siis seal on hästi täpselt paika pandud põhimõtted, mille järgi kontrollimine on käinud või käib. Et vältida igasugu erapoolikust. Väga sageli on valefakte sisaldavad postitused rasked hinnata, sest nad sisaldavad suurt osa arvamuslikku komponenti ning selle kõige kõrval ka teatud hulga faktiväiteid. Selle vahe tegemine on väga oluline. Meie faktikontrolli meeskond keskendub ja tegeleb faktiväidetega. Et mitte minna tegema mingit arvamuskontrolli.

Mark Zuckerberg ütles, et on aeg seada prioriteediks väljendusvabadus ja et faktikontrollijad ise on muutunud poliitiliselt kallutatuks. Need on etteheited, mida seni on jaganud peamiselt konservatiivsemad, Meta suhtes kriitilised poliitikud ja mõjuisikud. Miks jõudis Zuckerberg nüüd sellisele järeldusele?

Ma arvan, et peamiselt Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemuste tagajärjel. Kus võidu saavutanud Donald Trump ja tema lähim meeskond ja kaasvõitlejad on ju aastaid olnud väga kriitilised igasuguse faktikontrollimise, aga ka laiemalt sotsiaalmeedia sisu modereerimise suhtes.

Ja ehkki retooriliselt räägitakse väga sageli sõnavabaduse kaitsest ja sõnavabaduse absoluutsusest, siis selle peamiseks põhjuseks võib julgelt öelda, et Trump ja tema lähemad kaasvõitlejad klassikalises mõttes kipuvad ikkagi väga palju nii sihilikult kui ka teadmatusest valetama.

Trumpi esimesel ametiajal tuvastati mitukümmend tuhat valet, mida ta ütles kõikvõimalikel pressikonverentsidel ja ülesastumisel, sh alles neil päevil 6. jaanuari järgsel pressikonverentsil. On väga palju mõnes mõttes isegi groteskseid valeväiteid, mida esitatakse. Ja nüüd on kogu kontrollitud ja toimetatud ajakirjandus olnud sellega väga selges kimbatuses, kas kõigile neile asjadele pöörata tähelepanu, kas sellega võidelda või mitte. Ehkki poliitilises debatis eksivad, liialdavad ja valetavad kõik osapooled, kas sellega püüda tegeleda olukorras, kus üks pool teeb seda mäekõrguselt palju ja rohkem?

Ja kuna sellega on siin eri aegade jooksul erinevas võtmes tegeleda püütud, sealhulgas ka sotsiaalmeediaplatvormidel, siis seda on tõlgendatud poliitilise kallutatuse või erapoolikusega. Mis on, ma arvan valdavalt ülekohtune hinnang. Kogu see faktikontrolli programm, mis on Facebookis olnud väga suur ja rahvusvaheline ülesehitus ning võrgustik sadadest organisatsioonidest, kes ligi sajas keeles faktikontrolle teevad, Facebookist endast olnud just sõltumatu ja nende vaatest kolmas osapool. Et selle reeglid ja kokkulepitud tingimused maksimaalselt püüavad välistada, et see ei läheks poliitiliselt kallutatuks. Ja paratamatult, kuivõrd üks pool valetab või ka levitab ja võimendab neid valesid rohkem, siis on see statistiliselt paistnud justkui ühe poole esindusel.

Milline on selle muudatuse mõju tavakasutajale ehk kas ja millist sisu muutust ta hakkab Facebookis ja Instagramis nägema? Seda nii Ameerika Ühendriikides kui ka siin Euroopas, kuhu need Ameerika sõnumid ju levivad.

Jah, kohe kindlasti. Üks asi on faktikontrolli pool. Mina arvan, et faktikontrolli poole positiivne mõju ei ole väga suur. Sest lihtsalt kogu selle inforuumi tõejärgsusega võidelda üksikute faktikontrollide abil, ma arvan, et seda inimesed liiga palju ei näe ega taju. See jõuab nendeni hiljem. Iga sellise toimetatud faktikontrolli kirjutamine võtab heal juhul nädala, vahel rohkemgi. Ja ta mattub selle suure infovoo sisse ära.

See on signaalina olnud vajalik, et inimesed saaksid aru ja tajuksid, et teatud teemadel on siiski olemas kontrollitud ja faktipõhine info ka. Aga ennekõike on seda näinud need inimesed, kes on väga suured valefaktide levitajad. See kõnetab ja puudutab neid rohkem.

Demokraatia ja ühiskonna vaatest on Zuckerbergi pöördumises suurem küsimus selja pööramine sisu toimetamisele, sisu modereerimisele. See on kahtlemata suurema mõju ja kaaluga. Ja seal on ka kriitika olnud arusaadavam.

Te viitate sellele, et Zuckerberg ütles ka, et ta vaatab mingid algoritmid ringi, mis mingit sorti sisu levitamist praegu on piiranud?

Just. Ja mitte ainult algoritmid, vaid muuhulgas ütles ta ka seda, et kogu Facebooki sisu modereerimise meeskond viiakse ära Californiast, kus on Facebooki tegevuse keskus. Viiakse ära Texasesse, mis juba iseenesest ennustab, et see hakkab muutuma varasemast hoopis poliitilisemaks.

Aga eks seda me saame näha. Tulles tagasi algse küsimuse juurde, et mida inimesed hakkavad nägema, siis on selleks modereerimise kaotus või oluline vähendamine.

Mida ei saa küll kohe selliseks viha- või vaenukõneks otsesõnu nimetada, aga sellist halvustavat sisu teatud ühiskonnagruppide suhtes, mida seni algoritmid teadaolevalt mingil määral kinni püüdsid või ohjeldada püüdsid, seda enam ei tehta. Samuti erinevaid maailmavaatelisi asju, alates kõige rajumate näideteni nagu holokausti eitamine või natside toetamine, kiitmine ja nii edasi. Sedalaadi sisu hakkab ilmselt levima tunduvalt rohkem.

Kogu selle sisu modereerimise üks hädasid on olnud see, et me väga täpselt ei tea, kus maal need piirid on ja kuhu algoritmid on need tõmmanud. Aga igal juhul Zuckerbergi selge sõnum on, et seda edaspidi enam olema ei saa.

Euroopas jääb faktikontroll esialgu alles. Veebiväljaande Politico päringule vastates teatas Meta, et vaatab enne muudatuste tegemist üle oma Euroopa Liidu sisu modereerimise kohustused. Teiste sõnadega, viitas Euroopa Liidu digiteenuste määrusele. X iseenesest peaks ka tegutsema Euroopa Liidu digiteenuste määruse järgi, aga seal taolist faktikontrolli ei tehta, kasutatakse kasutajate enda sisestatud nn kogukonna sõnumid. Kas Delfi Meedia on saanud ka mingisuguse sisendi Metast, missuguseid muudatusi oodata on? Kas teie faktikontrolli rakuke jääb tegutsema?

Praegune sisend on see, et esialgu jätkub Euroopas kõik samamoodi. Kuni siis need kokkulepped tulevad vähe kõrgemal tasemel.

Siin on huvitav vastandlik olukord tekkimas. Euroopa Komisjon, kes just äsja ametisse astus, on valeinfo kampaaniate ja valeinfo levitamise tõstnud üheks selgemaks prioriteediks. Ja selgelt sõnastanud, et sellega tegelemine ja kodanike kaitse süsteemsema valeinfo levitamise eest, mis sageli pärineb ka väljapoolt Euroopa piire, et see on üks nagu põhilisi eesmärke. Ja nüüd need kaks käsitlust selgelt põrkuvad.

Facebook Mark Zuckerbergi isikus ju selgelt ütles ka seda, et nad asuvad koos Ameerika Ühendriikide uue administratsiooniga võitlema Euroopa-poolsete regulatsioonide vastu. Aga selgelt see ei muutu lähima aasta jooksul, aga pikemas perspektiivis see kindlasti avaldab mõju Facebooki näole ka Euroopas.

Aga kus see täpselt lõppeb ja mil määral Euroopa kehtestab nõudeid, seda me alles nende vaidluste diskussioonidega näeme. Pigem on trend sinna suunas, et et mõnes mõttes lähevad platvormid sisu mõttes kaootilisemaks ja meediateadlikuma lugeja vaates ebausaldusväärsemaks.