"Välisilm:" kui tõsiseltvõetavad on Trumpi hiljutised väljaütlemised?
USA valitud president Donald Trump astub ametisse 20. jaanuaril, kuid ta on juba suutnud oma väljaütlemistega ärritada mitut riiki ja liitlast. USA asjatundja Andreas Kaju sõnul on vara öelda, kas Trumpi väljaütlemised on seotud USA strateegiliste eesmärkidega või katsega saada paremaid läbirääkimistingimusi kaubandusküsimustes.
USA tulevane president Donald Trump ei välistanud pressikonverentsil ajakirjaniku küsimusele vastates, et võiks Panama kanali ja Gröönimaa ka jõuga USA-le võtta. "Ma ei kavatse sellega praegu tegeleda. See võib juhtuda. Võib juhtuda, et tuleb midagi teha," ütles Trump.
Panamas põletati selle jutu peale Trumpi topist.
"Panama kanali vastu, meie suveräänsuse ja enesemääramise vastu suunatud ähvardused, mida ikka ja jälle korratakse, tuleb kindlalt tagasi lükata ja me peame end rahvana ette valmistama kõigeks, mis juhtuda võib," sõnas Panama elanik Saul Mendez.
Gröönimaa avaldus on pannud Taani tunnistama, et selle maavaraderikka ala kaitsmisega ongi ebapiisavalt tegeletud. Võib-olla on Taani isegi valmis Gröönimaast lahti laskma. Gröönimaa elanikel on aga tekkinud hetk, kus tuleb ära otsustada, kui tõsiselt ollakse valmis olema iseseisev.
Gröönimaa peaminister Mute Egede rõhutas, et gröönimaalased otsustavad ise oma tuleviku üle.
"Me ei taha olla taanlased. Me ei taha olla ameeriklased. Me tahame olla gröönimaalased. Ja loomulikult otsustavad Gröönimaa inimesed ise oma tuleviku üle," ütles Egede.
"Gröönimaad ei müüda," lausus Gröönimaa rahandusminister Erik Jensen. "Me kõik oleme seda korduvalt öelnud ja seda ei müüda kunagi. Ja ma võin korrata, et see ei tule kunagi ka arutlusele. See on meie riik ja meie ise otsustame oma küsimuste üle. Gröönimaa ostmist või kontrolli ei toimu."
Taani peaminister Mette Frederiksen rõhutas, et Gröönimaa iseseisvuse üle peab otsustama Gröönimaa rahvas.
"Ja mis puudutab iseseisvuse küsimust, siis tahan veel kord rõhutada, et meie silmis on see otsus, mis tehakse Nuukis, Gröönimaal. Gröönimaa kuulub Gröönimaa rahvale ja mitte kellelegi teisele," sõnas Frederiksen.
Ent Trump on kõmmutanud ka Kanada suunas, leides, et see peaks liituma USA-ga.
Kanada Roheliste partei liider Elizabeth May küsis, kas Trump ei karda, et sel juhul jääks demokraadid Ühendriikides enamusse ja kas ei taha mõni USA osariik äkki liituda hoopis Kanadaga.
"Donald Trump, me ei soovi saada 51. osariigiks. Me juba oleme iseseisev riik. Me oleme omaette rahvus ja me oleme erinevates edetabelites maailma riikide arvestuses alati esikümnes, kus elada tahetakse. USA pole seda kunagi," ütles May.
"Sa arvad, et me tahame olla 51. osariik? Aga California elanikud tahaks olla ilmselt meie 11. provints. Kuidas sellega on? California, Oregon, Washington?" lisas May.
Trumpi tuules lendav miljardär Elon Musk üritab korda majja lüüa Euroopas. Intervjuus Saksamaa paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale juhiga, arutati murepunkte.
"Kui te pole oma olukorraga rahul, peate hääletama muutuste poolt," ütles Musk. "Ja sellepärast ma tõesti soovitan inimestel hääletada AfD poolt. Ma arvan, et ainult AfD suudab Saksamaad päästa Ja inimesed peavad tõesti AfD taha koonduma, muidu lähevad asjad Saksamaal väga-väga palju hullemaks."
Alternatiiv Saksamaale juht ja kantslerikandidaat Alice Weidel rõhutas, et Adolf Hitler ei olnud parempoolne ega ka konservatiiv.
"Suurim edu pärast seda meie kohutavat (Hitleri) ajastut oli Adolf Hitleri tembeldamine parempoolseks ja konservatiivseks. Ta oli täpselt vastupidi. Ta ei olnud konservatiiv. Ta ei olnud libertaar. Ta oli kommunistist sotsialist," sõnas Weidel.
Weideli hinnangul on Saksamaa allakäik alanud vildakast kooliharidusest.
"Meie haridussüsteemis on seesama hullumeelne vasakpoolne, sotsialistlik tegevuskava. Seega noored õpi koolis, ülikoolis midagi. Nad keskenduvad vaid soouuringutele," ütles Weidel Muskile.
Aeg näitab, kui palju kasu või kahju Trumpi teine ajastu endaga kaasa toob.
Praegune USA välisminister Antony Blinken kutsub üles Trumpi konflikti külvavaid väljaütlemisi ignoreerima.
"Me oleme tugevamad, tõhusamad ja saavutame paremaid tulemusi, kui teeme oma liitlastega tihedat koostööd, mitte ei ütle ega tee asju, mis võivad neid omavahel võõraks muuta. Seda silmas pidades pole Gröönimaa kohta väljendatud mõte ilmselgelt hea asi. Kuid võib-olla on tähtsam mõista, et ega ähvardust ilmselgelt ellu ei viida. Võib-olla me ei peaks sellest rääkimisele aega raiskama," sõnas viimaseid päevi USA välisministri ametis olev Blinken.
Kaju: Trumpi ei maksa alahinnata
USA ekspert Andreas Kaju ütles "Välisilma" stuudios, et Trumpi ei maksa alahinnata. Tema sõnul on veel vara öelda, kas Trumpi väljaütlemised on seotud USA strateegiliste eesmärkidega või katsega saada paremaid läbirääkimistingimusi kaubandusküsimustes.
"Mida me oleme õppinud viimase kaheksa aasta jooksul – nii palju on aega möödus, sellest, kui ta eelmine kord ametisse astus Ameerika Ühendriikide presidendina – on see, et teda kindlasti ei maksa alahinnata," sõnas Kaju. "Vaatamata sellele, et tema eelmine ametiaeg algas võibolla keeruliselt, siis see lõppes välisjulgeolekupoliitiliselt palju tulemuslikumalt kui alguses oleks võinud oodata."
"See, kas meile need tema uued strateegilised liinid meeldivad või mitte, on juba midagi muud," lausus Kaju. "Täna on väga vara öelda, kas need avangud – puudutagu see ennekõike Ameerika Ühendriikide huve lääne poolkeral, kui nii selle peale mõelda. Ja sellel teemal on Ameerikas väga pikk, ligi 250-aastane traditsioon, Monroe doktriin ja nii edasi. Et kas see on midagi strateegilist või need on lihtsalt mingisugused avangud paremate läbirääkimistingimuste saamiseks oma põhja- ja lõunapoolsete partneritega lääne poolkeral ennekõike kaubandusküsimustes."
Kaju hinnangul võivad Trumpi esimesed sammud presidendina olla seotud immigratsiooni- ja majandusteemadega.
"Need on teemad, kus Ameerika valija, sõltumata oma varasemast parteilisest eelistusest, otsustas seekord just Trumpi ja vabariiklasi valida. Immigratsiooni teema on midagi, mis ei puuduta Ameerikas ainult lõunaosariike, vaid täpselt samamoodi ida-, lääne- ja ka mitmeid põhjaosariike," rääkis Kaju.
"Sõltumata sellest, kas immigrantidega on päriselt mingi probleem või mitte, see on teema, mis kätkeb valijate fantaasiat, mõtlemist. Nad seostavad immigrantidega paljud muud oma olmelised probleemid ja väljakutsed," ütles Kaju.
Kaju märkis, et USA lõunapiiril on ebaseaduslike piiriületusi kümme korda rohkem kui Euroopa lõunapiiril. "See on metsik vahe ja selle osas nõustuvad täna nii demokraadid kui ka vabariiklased, et kõiges, mis puudutab immigratsiooni, on föderaalvalitsus läbi kukkunud."
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Välisilm", intervjueeris Maria-Ann Rohemäe