Oidsalu uuest kaitsekulueesmärgist: protsendifetišisse ei maksa kinni jääda
Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu ootaks kaitsekulutuste tõstmise teemal sisulisemat arutelu ning manitseb mitte kinni jääma ühte protsendinumbrisse. Vajadusel tuleb panustada ka rohkem kui teisipäeval peaminister Kristen Michali välja käidud viis protsenti SKP-st.
"Protsendifetišisse ei tohiks kinni jääda. Peame mõtlema pigem sellele, mis on võimevajadused ja reaalne sõjaline kaitse, mis heidutaks vastast, vaatama, kui palju see maksab," rääkis Oidsalu "Terevisioonis".
Oidsalu nentis, et kui võimelünkade täitmine maksab lühiajaliselt soetusperioodil rohkem kui viie protsendi määr ära katab, siis tulebki riigil panustada rohkem, kuni hiljem langevad kulud ülalpidamise tasemele.
Eraldi teema on, mille abil see rahavajadus kaetakse. Oidsalu tõi välja, et sotsid ütlesid esimesena erakonnana välja, et toetavad kaitsekulude tõstmist uute maksude arvelt. Oidsalu sõnul on aga Michalil poliitiliselt keeruline hakata maksude tõstmisega seda tegema, arvestades, et ta on lubanud maksufestivali lõpetada. Nüüd aga tuleks uuesti maksuteema lahti võtta. Ent Reformierakonnal tuleb leida ka muid võimalusi, et oma nägu hoida. Praegu annabki peaminister eesmärgi ja algatab arutelu, kuidas võiksime seda eesmärki täita, hindas Oidsalu.
"Kogu diskussioon selle teema ümber peaks olema rohkem sisuline. Vajadusel tuleb teha ka rohkem kui viis protsenti. Me oleme uues olukorras, vaadates ette ka Haagi NATO tippkohtumise suunas, mis Trumpi jaoks on esimene tippkohtumine. Kui seal tuleb mingisugust ebamäärast mõminat liitlaste poolt, siis võib vabalt juhtuda nii, et Trump teeb mõtteliselt sama, mis ta tegi juba WHO ja muude organisatsioonidega. Mitte ei lahku NATO-st, aga ei tule võib-olla järgmistele tippkohtumistele ja keelab Ameerika delegatsioonil osaleda. Mis signaale sellised asjad hakkavad saatma Moskvasse, võime ainult mõelda selle peale," rääkis Oidsalu.
Oidsalu sõnul ei maksa Trumpi Valgesse Majja naasmise tuules karta, nagu ei saaks Ameerika peale hädas loota. "NATO tervikuna on eluline huvi ka USA jaoks. Aga peame ka NATO sees olema liidrid selles mõttes, et muutma teatud dünaamikat. NATO liikmesriigid praegu suures osas, Poola ja Baltikumi eranditega, mökutavad endiselt, kaasa arvatud Läänemere riigid."
Oidsalu möönis, et peaministri teisipäeva pärastlõunal üsna ootamatult välja öeldud viie protsendi eesmärk sai raamitud kohmakalt.
"Tema ka räägib kogu aeg sellest, mida Trump tahab. Me ei tee mingeid asju sellepärast, et Donald Trump või Ameerika tahab. Me teeme sellepärast, et NATO-s tervikuna on alanud uus väevõime planeerimise tsükkel, Balti riikidel on uued kaitseplaanid. Me teame juba sügisest, et meil on umbes viis protsenti vaja selleks, et NATO eeldusi täita ka Balti riikide kaitseks. Protsessid ja vajadused on natuke laiemad ja neid tulebki arendada. Seda enam, et regioonis Poola, Läti, Leedu on sellised algatused juba välja öelnud," selgitas endine kaitseministeeriumi ametnik.
Küsimusele, mida tavaline inimene kaitsekulude viie protsendini viimisest võidaks, ütles Oidsalu, et tavalise eestlase jaoks on kõige suurem võimelünk praegu õhus.
"Meil pole endiselt Baltikumis raketikaitset tiib- ja ballistiliste rakettide vastu. Mingi NATO komponent Patrioti rakettide näol on olemas Leedus, aga see on nii väike, et suurt midagi Baltikumis ära ei kata. Meil on teatud võimelüngad, mis tuleb ära lahendada, et meil elementaarne kaitse oleks tagatud," sõnas Oidsalu.
Aga on ka muud vajadused. Näiteks kaitsevägi on rääkinud pikamaa laskemoonast, millest praegune valitsus tegi Oidsalu sõnul ära ainult pool miinimumist – räägiti 1,6 miljardist, tegelikult anti nelja aasta peale 800 miljonit.
"Tavainimese jaoks tähendab see ka kindlamat majanduskeskkonda ja Eesti kaitstust järgmisel neljal aastal Donald Trumpi tujude eest, sest me ei tea, kuhu nad suunduvad ja kes neid õigupoolest juhib."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu