Michal: kaitsekulude tõus on ootamatu vaid neile, kes ei jälgi julgeolekuolukorda
Peaminister Kristen Michal (RE) ütles ERR-ile antud intervjuus, et vajadus tõsta kaitsekulusid ei saa tulla kellelegi üllatusena, vaid ehk neile, kes ei jälgi julgeolekuolukorda.
Teie ettepanek viieprotsendiliseks kaitsekulude tõusuks tuli tegelikult
teisipäeval üsna ootamatult. Kuidas see nii äkki ootamatult tuli?
Ootamatu ta ilmselt saab olla neile, kes ei jälgi julgeolekuolukorda. Julgeolekuolukord on tõsine, meie naaber on oht kogu Euroopale, Baltikumile, Põhjamaadele. Ja seda, et Eesti riigi erinevad kaitsevõimed peavad kasvama, on räägitud juba pikalt. NATO-l on uued kaitsevõime eesmärgid, millest on räägitud eelmise aasta sügisest. Nii et see kasv ja vajadus kõrgemat sihti seada ei saa
olla üllatus. Kas ta nüüd täpselt viis protsenti on arutatud? Mina ütleks, et aus on öelda, et kui meie peamine julgeolekuliitlane Ameerika Ühendriigid sellise sõnumi annab ja meie naabrid samasuguse eesmärgi võtavad, arvestades, et Eesti on NATO-s esimeste hulgas kaitsesse panustamises, aga me oleme ka Venemaa naaber ja teame seda riski, siis ma arvan, et on meil ka aus siht kõrgemale seada.
Mis nüüd edasi saab? Kas algavad arutelud Eestis või ka kaugemal?
Need arutelud käivad muidugi kogu Euroopas ja kogu NATO-s. Euroopa ülemkogu tuleb veebruaris, kus me arutame kaitse teemasid ja Haagis NATO tippkohtumine tuleb jaanipäeva paiku. Need on need kohad, kus arutatakse siis,
millised need kulutused täpselt on ja millises mahus. Mina ennustan, et kindlasti debatt tuleb Euroopa keskse kaitserahastuse üle, millest ma arvan, et Baltimaad kindlasti näevad ühe võimalusena, kuidas oma kaitsekulutusi täiendavalt teha,
eriti arvestades meie oleme see puhver siin idapiiri ääres.
Ja teine võimalus, mida me kindlasti arutame on Euroopa rahastusreeglid, ehk siis see, et võtta laenu kaitsekulutuste jaoks. Ja võib-olla analoogia koroonaajaga, kus oli võimalik teatud investeeringuid teha, mida siis ei arvestatud selle võlakoormuse kasvu sisse. Sest oleme ausad, need on need võimalused, kuidas kaitsekulutusi saab nii kasvatada, et sellega ka hakkama saada ja need riigid, kes peavad tegema, saavad tehtud.
Täna on ka räägitud juba sellest, et kas peaks võib-olla makse tõstma taas, et seda raha juurde saada.
Mina arvan, et maksude tõstmist me praegu debatiks ei peaks võtma. Ma arvan, et selleks ruumi ei ole ja me oleme ise võtnud selle printsiibi, et maksurahu kehtib aastani 2027. Nii et seetõttu ma soovitaks Euroopa Liidu keskset rahastust vaadata. Ja soovitaks hinnata seda, et millal muutuvad Euroopa Liidu rahastusreeglid, et on võimalik ka laenu nii võtta, et me mahume oma eelarve reeglitesse.
Mis veel aitaks viieprotsendilisse kaitsekulude kasvu panustada? Näiteks kaitsetööstuse kasv?
Eestis kaitseinvesteeringute kasv tähendab kindlasti ka kaitsetööstuse kasvu võimalust. See tähendab seda, et erinevates Eesti paikades Eesti ettevõtjad saavad luua uusi töökohti ja luua selliseid tooteid, teenuseid, mida nad hiljem suudavad eksportida. Eestist on ju päris mitu väga ägedat kaitsetööstusettevõtet juba kasvanud ja töötavad nii siin, Ukrainas kui ka maailmas laiemalt.
Eesti 200 juht Kristina Kallas eile kurtis, et koalitsioonipartneritega ei ole seda viit protsenti veel läbi räägitud.
Kaitse-eesmärkide või kaitsevõime kasvu on arutatud küll erinevates valitsuskabinettides, nii julgeolekukabinetis kui ka tavakabinettides. See on pigem selline pidev teema. Täpset viie protsendi eesmärki loomulikult päris sellisena me ühiselt valitsuses kokku leppinud veel ei ole. Aga ma arvan, et partnerid selle algatusega tulevad kaasa, sest nad ju mõistavad ka, mis olukorras me oleme, milline on meie naaber ja kuidas me peame pingutama. Nii et kaitsekulutuste investeeringute kasvuga ma küll arvan, et ei teki partnerite vahel nii suuri erimeelsusi.
Miks just viis protsenti, miks mitte näiteks kuus?
Viis protsenti tuleneb sellest, et Ameerika Ühendriikide uus president on seadnud eesmärgiks viis protsenti NATO-s. Sarnase eesmärgi on endale seadnud Poola, Läti, Leedu. Nii et ma arvan, et arvestades seda geograafilist asukohta ja piirkonda, kus me oleme ja neid võimete vajadusi, mis meil on, oleks see ligikaudne eesmärk. Loomulikult veidi sõltub sellest, kuidas õnnestub kaitse planeerijatel mõned hanked realiseerida, millal midagi saab, sest meie jaoks
tähendab see ikkagi praktikas seda, et mõned kaitsehanked tuleb tuua ettepoole, et midagi saada varem kätte nendest hangetest.
Toimetaja: Aleksander Krjukov