Telia: meie pakkumise mõte oli hoopis hindu alla tuua
Telia vaikimisi lepingu muutmise mõte, millega klientide internetiühendus muudetakse kiiremaks, aga ka kallimaks, oli hoopis hindu alla tuua, ütles Telia tehnoloogiajuht Andre Visse "Terevisioonis". Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sideosakonna juhataja Oliver Gailani sõnul tekitab Telia käitumine seaduslikus mõttes mitmeid küsimusi.
Saatejuht Katrin Viirpalu küsis, kui paljudest klientidest on Telia nüüd paari päeva jooksul ilma jäänud.
"Ja tõesti, osadele meie koduinterneti klientidest läks välja meie poole pealt proovipakkumine, mis võimaldab neil proovida ja kasutada kaks korda kiiremat interneti kiirust kui seni täpselt sellesama hinnaga, mis neil seni interneti
pakett maksnud on, ilma igasuguste lisakohustusteta," ütles Visse küsimusele vastamata.
Viirpalu osutas, et kuu aja pärast hakkaks ju kehtima kõrgem hind 19 euro pealt 24,4 euro peale.
"Aga tegelikult kogu selle pakkumise mõte oli üldse hindu alla tuua," ütles Visse.
Viirpalu küsis uuesti, kas Telia pakkumine on pannud ka kliente lahkuma.
"Pigem vastupidi. Me oleme väga palju saanud klientidelt tagasisidet, et meie pakkumine neile väga meeldib ja väga sobib. Kliendid enamasti võtavad meie pakkumise väga hea meelega vastu. Meil on väike osa klientidest, kes on meie poole pöördunud viisakalt ja nad ei soovi seda pakkumist. Ja me oleme koheselt ka siis selle pakkumise maha võtnud, nii et nendele jääb endine kiiruse profiil
ja ka endine hind. See ei kohusta neid tõesti mitte millekski," vastas Visse.
Visse rõhutas taas asjaolu, et kiirematel kiirustel hind oluliselt langeb.
"Kui me oleme rääkinud siin, et ülikiire internet Eestis on kallis, siis me tegelikult selle gigabitise kiirusega interneti hinna toome 73 euro pealt 55 euro peale. Lisaks 300 megabitise kiiruse kaotame ära ja viime kliendid 400 megabitise kiiruse peale sama hinnaga, mis tähendab seda, et me anname 25 protsenti väärtust juurde sama hinna eest. Valdavalt tegelikult hinnapunktid inimeste jaoks lähevad odavamaks ja kliendid tegelikult võtavad neid pakkumisi väga hea meelega vastu," rääkis Visse.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sideosakonna juhataja Oliver Gailan ütles, et TTJA näeb probleemina asjaolu, et antud juhul lepingu muutmiseks ei paista olevat mitte mingisugust alust.
"Täiesti lubatud on ühepoolne lepingu muutmine, aga selleks peab olema alus, näiteks hindade, sisendkulude tõus, tehnoloogia muudatused," lausus Gailan.
"Aga siin on veel probleem, et pannakse tarbijale kohustus teavitada, et ta ei soovi seda. Kui oleks vastupidi, et tarbija selle teenuse prooviperioodi lõpus kinnitab jätkamist, siis see oleks palju parem," lisas Gailan.
Gailan rääkis, et seaduslikus mõttes on siin üleval mitmeid küsimusi. "Elektroonilise side seadus, võlaõigusseadus. Aga ma arvan, et me arutame need teemad Teliaga ilusti läbi ja vaatame, mis lahenduse siin saab teha," ütles Gailan.
Andre Visse vabandas klientide ees, keda see pakkumine häiris. "Ma kõigepealt peaks väga vabandama nende klientide ees, keda see pakkumine ja see vorm kuidagi riivas või kellele see pakkumine korda ei läinud. Et nad tõesti peavad selle ühe ebamugava liigutuse tegema ja meile märku andma, et neile see pakkumine korda ei läinud," ütles Visse.
"Me oleme kõvasti oma digikeskkondadesse viimastel aastatel investeerinud ja tõesti, meie iseteeninduses käib see ühe nupuvajutusega. See on väga lihtsasti teostatav. Samuti on meil kõik füüsilised kanalid avatud, nii kõnekeskus, füüsilised poed, kuhu saab alati pöörduda selle sooviga," lisas Visse.
Visse sõnul on ajakirjanduslik müüt see, et internetipaketid on teiste riikidega võrreldes kallimad. Samal ajal on tema sõnul sisendkulu, eelkõige elektri näol, oluliselt tõusnud.
Rootsi omanikele kuuluv Telia teenis Eestis 2023. aastal 63 miljonit eurot puhaskasumit. Ettevõte maksis omanikele rekordilised 80,9 miljonit eurot dividende, mis ületas tehtud investeeringuid 1,5-kordselt.
"Sinna juurde kiputakse unustama rääkida seda lugu, kui palju me tegelikult maksumaksjana panustame riiki ja ühiskonda tagasi. Ja see on kordades suurem. Me oleme Eesti üheksas maksumaksja suuruselt. Me ainuüksi eelmise aasta viimases kvartalis maksime makse üle 20 miljoni euro, aasta peale kokku
erinevate lõivude ja maksude näol me maksame üle 100 miljoni euro Eesti riigikassasse ja meie puhaskasum eelmisel aastal oli oluliselt väiksem - 60 miljonit. Nii et öelda, et me võtame kasumeid välja ja viime Rootsi, siis me tegelikult panustame ikka siin kohapeal Eestis oluliselt rohkem," kommenteeris Visse.
Ka tehnoloogiaajakirjanik ja Telia klient Henrik Roonemaa avaldas arvamust, et Telia käitumine ei ole aktsepteeritav.
"Minu ettekujutuses, minu maailmas lihtsalt ei saa teha sellist asja, et ettevõte saadab klientidele teate, et me saadame nii-öelda kauba ja ütleb, et võtke vastu või kui ei meeldi, siis saatke tagasi. Või võtke meiega ühendust, kui te ei taha, et teie hind tõuseks. Samamoodi ma võiks oodata, et võib-olla homme tuleb Selverilt kast kartuleid ja öeldakse, et see on praegu tasuta, aga kui te ei taha, siis tooge kuu aja jooksul tagasi. Kui ei too, siis me saadame arve tagantjärgi.
Niimoodi lihtsalt ei tehta. Ja kuigi kiirem internetiühendus on tore asi, siis selline peale sundimine on ääretult mage," rääkis Roonemaa.
Toimetaja: Aleksander Krjukov