Kasemets: aastaks 2030 ei pruugi piisavalt taastuvelektrit kokku tulla
Seadusega seatud eesmärk, et aastaks 2030 peab Eestis tootma taastuvenergiat sama palju, kui on siinne tarbimine, ei pruugi täituda, ütles Vikerraadio saates "Uudis+" viimast päeva kliimaministeeriumi kantsleri ametis olnud Keit Kasemets.
Kasemetsa sõnul on viimase paari aasta energeetikaotsuseid tehtud lähtuvalt 2022. aastal seadusesse kirjutatud taastuvenergiaeesmärgist aastaks 2030 ning see puudutab ka sel esmaspäeval koalitsioonierakondade juhtide poolt tehtud energiapoliitika kokkulepet, mille järgi hakatakse tuuleparkidele maksma riigi poolt toetust.
2030. aasta eesmärgi täitmine aga sõltub päikese- ja maismaatuuleparkidest, sest meretuulepargid võiksid valmida kõige varem 2033. aastal ning võimalik tuumajaam 2035. ja 2040. aasta vahel, nagu prognoosis Kasemets.
Küsimusele, kas 2030. aasta eesmärk on võimalik ilma meretuuleparkideta täita, vastas Kasemets kõigepealt, et see oleneb, milline tarbimise prognoos aluseks võtta. Esmaspäevase energeetikakokkuleppe aluseks võeti Eleringi prognoos, mille järgi on Eestis aastal 2030 elektritarbimine 10 ja 11 teravatt-tunni vahel.
"Kui võtta aluseks Eleringi prognoos, siis tänased numbrid siiski näitavad, et ainult (riigi poolt korraldatavatest) vähempakkumistest ei piisa, osa taastuvenergiat, nii päikese- kui ka maismaatuuleparke, peaks ikkagi tulema kas turu vastu, ilma toetusteta, või siis hilisemate vähempakkumistega," lausus Kasemets.
Kasemetsa arvutuste järgi toodetaks taastuvelektrit Eestis aastaks 2030 seitse-kaheksa teravatt-tundi aastas.
Saatejuhi märkusele, et seega ei pruugi aastaks 2030 Eestis tarbimist 100 protsenti kattev taastuvelektritoodang kokku tulla, vastas Kasemets, et "ei pruugi".
Küsimusele, kas ta on seda öelnud ka koalitsioonipoliitikutele, kes pole eesmärgist loobumisest rääkinud, vastas Kasemets, et valitsuskabinetis on seda teemat arutatud ja arve vaadatud.
"Ütleme, see on eraldi arutelu koht. Me siiski näeme ka seda ministeeriumis, et päris palju väiksemaid (tootmis)võimsusi ikkagi tuleb ka ilma toetusteta. Päris mitu aastat on meil 2030. aastani aega, et me pigem näeme seda täna nii, et teeme need vähempakkumised ära ja siis vaatame nende tulemuste pealt ja otsustame järgmised sammud," lausus Kasemets.
Tuuleparkide arendajad Enefit Green ja Utilitas Wind ütlesid sel nädalal ERR-ile, et nende hinnangul on 2030. aastaks seatud eesmärk pigem optimistlik, sest maismaatuuleparkide rajamine on planeeringute venimise ja kohalike vastuseisu tõttu venimas.
Opositsioonierakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles neljapäeval saates "Esimene stuudio", et 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärk vajab korrigeerimist, sest see on ebarealistlik ja ebavajalik eesmärk.
Kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga seevastu leidis saates "Uudis+", et see eesmärk suudetakse täita, kui tuuleparkide planeeringutega tehakse kõvasti tööd ning viiakse läbi lubatud vähempakkumised.
Esmaspäeval otsustasid koalitsioonierakondade juhid, et nii mere- kui ka maismaatuuleparkide rajamiseks korraldatakse kahe teravatt-tunni ulatuses vähempakkumisi, mis on võrreldes aastataguse plaaniga nii mere- kui tuulejaamade puhul kahe teravatt-tunni jagu vähem.
Kui Kasemets kliimaministeeriumi kantsleri ametisse asus, oli riigil seisukoht, et tuuleparke rajatakse piisavalt ka ilma riigi toetusteta; seejärel plaaniti toetusi maksta kuue teravatt-tunni ulatuses, mis kasvas vahepeal kokku kaheksa teravatt-tunnini (neli maa- ja neli meretuuleparkidele) ning kahanes nüüd lõpuks 2+2 teravatt-tunni skeemile.
"Mis seal muutus, oli see, et teatud hetk oli optimismi palju rohkem, kui kiiresti uut tarbimist, puhast tööstust võiks Eestisse tulla. Ettevõtluse arendamise sihtasutus oli teinud väga ambitsioonika prognoosi, et need tehased kõik Eestisse tulevad ja me kohandasime energeetikaplaane nende tarbimisprognooside järgi. Nüüd viimastel kuudel on hästi põhjalikult valitsuskabinetis arutatud erinevaid mõjusid ja ka tarbimise prognoosi ja ma arvan, et see otsus, mis on tehtud, on hästi realistlik ja jalad maas otsus. Valitsus otsustas neid (vähempakkumiste) mahte vähendada, et teha alguses väiksemate mahtudega ja pärast saab ju alati vaadata, mis tulemuse need vähempakkumised annavad ja teha vajadusel veel otsuseid," lausus Kasemets.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Uudis+", intervjueeris Arp Müller