Elulõpu tahteavaldus saab seadusesse plaani järgi paari aasta pärast
Arstid on juba aastaid rääkinud, et Eestis peab olema inimestel võimalus nii-öelda patsienditestamenti kirja panna, millistel puhkudel tuleb ravi lõpetada. Kui eelmise aasta lõpus sai sotsiaalministeerium elulõpu tahteavalduse eelnõu valmis, siis oli seal säte, mis oli inimeste põhiõigustega vastuolus.
Aastaid on arstid tegutsenud selle nimel, et inimesel oleks võimalik teha elulõpu tahteavaldus, millega saaks keelata oma elu säilitamine olukorras, kus ta ise pole enam võimeline otsustama ja ennast väljendama, näiteks on inimene koomas või vegetatiivses seisundis. Aasta lõpus valminud eelnõusse aga sai arstide üllatuseks kirja punkt, et inimese sooviga oleks arvestatud vaid juhul, kui arstide hinnangul oleks inimese haigusseisund pöördumatu.
"Sõna otseses mõttes ei olnud selle eelnõu põhjal (võimalik) lihtsalt loobuda tingimusteta elupäästvast ravist, vaid alati pidi sellega kaasnema arsti hinnang tema seisundile ja tema prognoosile," ütles Tartu Ülikooli kliinikumi anestesioloog Katrin Elmet.
Elmeti sõnul oleks sel juhul arstidelt nõutud seda, mida tahteavalduses kirjeldatud olukordades enamasti teha ei saa ehk ennustada tulevikku. Teiseks piiranuks regulatsioon otseselt inimese otsustusvabadust, sest ravist oleks saanud keelduda vaid tingimuslikult.
"Kui nüüd tekib olukord, kus tahteavaldust saab kirjutada ainult nii, et elustamiskeelule peab kaasnema ka arsti hinnang olukorra pöördumatusele, siis kujutage ette, kuidas arstid hindavad, elustamine võib olla vägagi pöörduv, mis tähendab seda, et kõik eakad inimesed, kes ei soovi elustamist, saavad elustatud. Peale selle, esimesena, kes kiirabiga kohale tuleb, on õebrigaad, kes peab hakkama südamemassaaži tegema, sest nemad ei tohi anda hinnangut prognoosile," rääkis Elmet.
Sotsiaalministeeriumi nõunik-peakaplani Katri Aaslav-Tepandi sõnul vaieldi selle punkti üle pikalt, et kas olulisem on elu säilitamine või hoopis inimese otsustuse autonoomia.
"Meil on töörühmas olnud vaidlusi juba terve aasta ja ei ole ka konsensust. Ma võin öelda, et me oleme edasi liikunud ja see pöördumatuse klausel läheb välja," ütles Aaslav-Tepandi.
Kui kõik läheb plaani kohaselt, siis 2027. aastal peaks inimestel tekkima võimalus pärast arstiga konsulteerimist panna terviseportaali kirja, millist ravi ei soovita. Neid soove arvestavad meedikud vaid juhul, kui inimene ei ole enam võimeline oma soove väljendama.
"Inimene keelab ravimise, keelab meditsiiniarengu tippravivõtted, protseduurid, mis ei luba inimesel loomulikult surra. Me oleme surelikud ja seda on vaja ühiskonnas teadvustada, et surm ei ole raviviga," lausus Aaslav-Tepandi.
Nii arst kui ka kaplan rõhutasid, et ainult elulõpu tahteavalduse seadustamisest ei piisa. Kindlasti on vaja tagada palliatiivravi kättesaadavus kogu Eestis, et ravist keeldunud patsient ei peaks oma viimaseid päevi veetma valude käes piineldes.
Toimetaja: Marko Tooming