Politoloog: CDU tavatu samm lõi Saksamaa valimiste eel kaardid segi
Valimiste-eelset Saksamaad raputas eelmisel nädalal poliitiline torm, kui kristlike demokraatide (CDU) immigratsioonipoliitika karmistamise ettepanekud läksid parlamendis läbi paremäärmuslikuks peetud Alternatiiv Saksamaale (AfD) häältega. Politoloog Vello Pettai sõnul lõi CDU samm valimiste eel kaardid segi, kuid pole teada, millises suunas.
Möödunud nädal võis otsustada Saksamaa valimiste tulemuse, aga pole veel teada, mil moel täpselt. Berliini südalinn täitus pühapäeval meeleavaldajatega, väiksemad protestid on aset leidnud päevi üle terve riigi.
Pahameele põhjus on lähenevate valimiste suursoosiku CDU juhi Friedrich Merzi otsus tulla välja migratsioonipoliitika karmistamise ettepanekutega ja seda AfD toetusel.
"Me võlgneme selle lihtsalt oma inimestele ja viimaste kuude vägivalla ohvritele, daamid ja härrad, et teha kõik võimalik illegaalse migratsiooni piiramiseks, pidada kinni varjupaigataotlejad, kes peaksid maalt lahkuma, ja nad lõpuks maalt välja saatma," selgitas Merz.
"On võimalik, et AfD võimaldab reedel esmakordselt saavutada vajaliku enamuse siin, Bundestagis. Pildid, mida võime näha juubeldavatest AfD parlamendiliikmetest, on talumatud. Ja üksnes mõte sellest tekitab minus äärmist ebamugavust. Aga daamid ja härrad, arvestades valikut, kas jätkata abitult selle pealt vaatamist, kuidas inimesi meie maal on ähvardatud, vigastatud ja tapetud, või teha seda, mis on selles asjas vaieldamatult vajalik, seistes silmitsi selle valikuga, otsustan mina ja otsustame meie viimase tee kasuks," lisas ta.
"Uus ajastu algab siin ja praegu. Midagi uut on algamas ja meie juhime seda, uued jõud juhivad seda, AfD jõud. Võite meile järgneda, härra Merz, kui teil on veel jõudu," ütles AfD Bundestagi liige Bernd Baumann.
Ilma seaduse jõuta ettepanekud leidsidki parlamendis AfD häälte abil kolmapäeval toetuse ja niinimetatud peavooluparteide tulemüür nende vastu sai kriimustada. Pole aga selge, kas konservatiivid võidavad selle sammuga AfD arvelt toetust juurde või vastupidi, hoopis kaotavad seda teisest servast.
"Kindlasti võib öelda, et see oli julge samm ja tavatu samm ja see on valimiste eel kaardid ikkagi segi löönud natukene ja valijaid pannud mõtlema nii ühes kui ka teises suunas," kommenteeris Saksamaal tegutseva Euroopa vähemusuuringute keskuse direktor, politoloog Vello Pettai.
"Ma arvan, et need on täpselt õiged meetmed, mis on välja pakutud. Küsimus on lihtsalt Saksamaa turvalisuses. Kui ma ei saa enam tänaval jalutada turvaliselt oma laste ja lastelastega, siis tuleb küsida, mis on neis ettepanekutes halba," sõnas CDU toetaja Gerhard Stahl.
"Ühed leiavad, et immigratsioon on täiesti käest ära ja sellele tuleb tähelepanu pöörata. Selle kõrval on veel rohepööre ja muud asjad, mis kütavad kirge. Ja teised leiavad, et ei, need teemad on niivõrd tähtsad, et nendega ei tohi mängida ja vastupidi, on teisi teemasid. Ja kes liiga lihtsasti lahendusi pakuvad, võib-olla nii populistlik kui ka AfD puhul lausa paremäärmuslik. AfD kutsub üles inimeste väljasaatmisele, et puhtamaks teha Saksa riik rahvuselt ja ka Euroopa Liidust välja astuda ja muud sellised asjad, mis paljude jaoks, tõsi, kaudselt tõlgendatuna, on põhiseaduse vastane lausa. Siin need kaks leeri on," selgitas Pettai.
Granaadi omade leeri heitis ka kriitikaga välja tulnud endine liidukantsler Angela Merkel.
Seadusandlik algatus jäi parlamendis reedel vastu võtmata ja seda löögina Merzile just osade konservatiivide vastuseisu tõttu. Tõenäoline tulevane liidukantsler ise saatis samal ajal välja mitmesuguseid sõnumeid.
"Mitte keegi minu parteist ei ulata kätt AfD-le. Mitte keegi. See partei on suuresti äärmuslik parempartei. See partei õõnestab meie demokraatia aluseid," ütles Merz.
"Rohelised ja sotsiaaldemokraadid - mõni võib selle pärast küll kurvastada - aga need kaks parteid on praegu kahanev sotsiaalne ja poliitiline vähemus. Selline vähemus ei saa kasutada AfD-d vahendina kindlustamaks seda, et poliitilist enamust Saksamaal ei kuulata, ignoreeritakse ja nende tahe parlamendis ei ole adekvaatselt esindatud," rääkis ta.
Selle peale kerkib küsimus, milline on Friedrich Merzi plaan päevaks pärast valimisi, kui tuleb võimuliitu moodustama hakata.
Sisserändepoliitika on samal ajal küsimus, milles sakslased tõepoolest ootavad muutusi ja sisulist arutelu, millele ei pruugi aga kaasa aidata kahe leeri vastandumine.
"Seda tuleb hallata ja suunata, aga mitte üritada ilmtingimata tagasi pöörata ja kõik piirid kinni lüüa, nagu viimasel ajal CDU ja teiste üleskutsed on olnud," sõnas Pettai.
"Saksamaa on immigratsiooni maa ja me jääme selleks, aga peame tagama, et immigratsioon toimuks tööturul ja ühiskonnas, oleks integreeritav ega läheks selle asemel pea täiel määral sotsiaalsüsteemi," rääkis Merz.
Sisserände või AfD hirmus on teised teemad nagu Saksamaa kiduv majandus jäänud valimiskampaanias seni suuresti tagaplaanile. Konservatiivide juht püüdis esmaspäevasel parteikogunemisel kampaaniarongi nüüd neile rööbastele suunata. 23. veebruaril selgub, kas Friedrich Merzi manöövrid tasuvad end ära või maksavad kätte.
Vare: pärast valimisi tõusevad päevakorda ka majandus ja Ukraina sõda
Majandus- ja julgeolekuekspert Raivo Vare ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et immigratsioon on Saksamaal muutunud teravaks teemaks mitte üksnes poliitiliselt, vaid sellepärast, et sellega ongi probleem.
"Ma arvan, et häda ajab härja kaevu. Tõenäoliselt on see viimasel ajal nii teravaks teemaks muutunud. Mitte ainult, et see on poliitiliselt konjunktuurselt kasulik ja isegi mõistlik vähemalt mõne poliitjõu seisukohast, aga see on ka seepärast, et ju siis on probleem, tunnetatav probleem. Ja on ju ka eeskuju USA-st, kus immigratsioon oli sisuliselt võitnud Donald Trumpi leeri üks alusmüüri põhisambaid," vastas Vare küsimusele, miks Saksamaal on valimiste eel tähelepanu peamiselt immigratsioonil.
Vare lisas, et pärast valimisi tulevad päevakorda ilmselt ka teised teemad, näiteks majandus.
"Üks suur Saksamaa häda on praegu justnimelt majanduses ja Saksamaa on majandusvedur Euroopa jaoks, aga selline olukord liigutab palju vähem, nagu energiaprobleemid ja muu. Isegi sõjaprobleemid ei ole kõige tähtsamaks osutunud. Aga arvan, et pärast valimisi need teemad tõusevad samuti päevakorda ja on ka mõneti määravad näiteks uue võimaliku koalitsiooni koostamisel. Seda enam, et see koalitsioon suure tõenäosusega on nelja partei vahel, kellest keegi ei taha AfD-ga koostööd teha, nii et ülejäänud kolm teevad järjekordse valgusfoori, lihtsalt foor on teistsugune. Aga võib-olla ka ei tee," selgitas ta.
Vare tõdes, et Saksamaa peab immigratsiooni kõrval oma majandusega tõsiselt tegelema.
"Saksamaa majandusime on otsa saanud. See eelmine mudel, mis töötas enne ja mis põhines suures osas Venemaalt toodud odaval toormel ja eelkõige energiakandjatel, enam nagunii senisel kujul tööle ei hakka. Ja kui tulevad protektsionistlikud piirangumeetmed globaaltasandil – Saksamaa on kaugelt suurim ehk umbes pool Euroopa ekspordist USA-sse on Saksamaalt ja näiteks Hiinasse müüb Saksamaa ka tööstustoodangut massiliselt –, siis kui sealt tulevad tagasilöögid, saab see olema väga valus," rääkis Vare.
"Teine teema on välispoliitiline, aga siin raske ennustada, kui kaugele Saksamaa saab minna. Merz on lubanud, et täidab NATO kohustusi miinimummäära ulatuses, aga kuhu needki jõuavad, me isegi seda veel ei tea," lisas ta.
Kui Merz peaks kantsleriks saama, siis Vare hinnangul on tema majanduspoliitika senisest loogilisem ja toob korrektuure energeetikas ja rohepöördes. Samas ei saa Merz tõenäoliselt enda kavandatud poliitikat täielikult teostada, kuna ilmselt jõustuvad Euroopale USA tollimaksud.
Ukrainas käiva Venemaa sõja asjus on Merz Vare sõnul praegusest kantslerist Olaf Scholzist radikaalsem.
"Ta on olnud väga radikaalne Ukraina küsimustes võrreldes teiste poliitiliste jõududega, võib-olla rohelised välja arvatud, ja sealt võib-olla pigem see tänane scholzilik joon asendub mingi efektiivsema joonega Ukraina abistamisel," ütles ta.
Immigratsiooniga tegelemine on aga suur väljakutse.
"Aga mis puudutab immigratsiooni, siis see on koht, kus veelahe on juba praegu näha. Ja nüüd on küsimus, kas föderaalkantser julgeb järjekordselt toetuda AfD-le selle immigratsiooniagenda paika sättimiseks või ta on sunnitud sellest loobuma, sest vastasel korral koalitsioonikaaaslased näiteks keelduvad koalitsioonis osalemast. See saab olema väga suur väljakutse. Immigratsioon on tõenäoliselt esimene vaidlusküsimus, siis tulevad kõik teised," rääkis Vare.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"