Nii linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) kui ka abilinnapea Pärtel Peeter Pere (RE) põhjendasid teisipäevasel linnavalitsuse pressikonverentsil, miks Pelguranna trammitee peab kulgema just Puhangu tänavat pidi, kuigi see on toonud kaasa mõne inimese vastuseisu.

"Trammi teede võrgustiku laiendamine on meie prioriteet. See on väga oluline. Just sellepärast Tallinn on taotlenud selleks Euroopa Liidu vahendeid ja neid vahendeid ka saanud, et me saaksime oma liikuvuse eesmärgid ellu viia. Ja tõepoolest, need trammi marsruudid, mis praegu töös on, on valitud üsna mitme põhjaliku  uuringu analüüsi tulemusel. Põhiliseks kaalukeeleks on olnud ehitustehniline lihtsus, et kui hea ja lihtne seda teed on ehitada. Ja teiseltpoolt see, et kui palju ta potentsiaalselt reisijaid teenindab," rääkis Ossinovski.

"Sellest lähtuvalt me liigume 2029. aastaks kahe projektiga, millest üks on Liivalaia trammitee, mis on küll väga mahukas ja keeruline. See eeldab kogu Liivalaia tänava ruumi ümber ehitamist, aga teiseltpoolt on väga olulise mõjuga südalinna liikuvusele. Ja teine on Pelguranna trammitee projekt, mis annab suhteliselt tagasihoidliku hinna eest väga suure täiendava veovõime," lausus ta.

Ossinovski tõdes, et on kerkinud üles küsimus Puhangu tänavast seoses kohalike elanike muredest selle trammiliiniga. "Me võtame neid muresid tõsiselt, mis puudutavad müra ja vibratsiooni," ütles Ossinovski.

Ossinosvki sõnul on plaanis inimestega arutada ka projekteerimistingimusi ning arvestada erinevate arvamustega ka projekteerimisega edasi minnes. "Siis loomulikult kõik need müra ja vibratsiooni nõuded sinna sisse ka kirjutame, selleks, et inimesed saaksid olla veendunud, et uus tramm ei halvenda nende elukeskkonda sellel tänaval. Ja ma usun, et tegelikult ehitustehniliste lahendustega on võimalik see trammitee ehitada sellisel viisil, et ta ei ole bussidest valjem. Ja busse liigub Puhangu tänaval täna juba üle 150 väljumise tööpäeval. Ma usun, et me saame kohalike inimestega täitsa koosmeeleliselt seda projekti realiseerida selleks, et ka Põhja-Tallinnasse trammitee saaks õigeaegselt valmis," lausus linnapea. 

Pere: müra peab viima täieliku miinimumini

Abilinnapea Pärtel Peeter Pere ütles, et leida tuleb marsruudid, kus on kõige suurem kasutajate potentsiaal.

"Sellepärast ka Liivalaia, Suur-Ameerika ja sellepärast ka Pelguranna trammitee. See on mõõdetud ja teada värk. Siin ei ole linnavalitsus kuidagi puusalt tulistanud. Me saame enim kasutajaid selle teekonnaga. Sellest võidab ka linna pikaajaline areng Põhja-Tallinnas, kus on juba praegu palju inimesi ja elanikkond kasvab veelgi," lausus Pere.

"Tallinna linnavalitsus vähendab ummikuid, parandades ühistranspordi kvaliteeti, kui me rajame trammiteid, ja selliseid trammiteid, mis on ka seal, kus inimesed elavad, töötavad, mis ühendavad neid otsi töökohtade, kodude ja koolide vahel," lisas ta.

"Me töötame sellega, et kohalikele elanikele nende kodutänavas võimalik häiring oleks minimaalne. Me töötame nende ehitustehnoloogiliste vahenditega, et see oleks juba meie lähteülesandes projekteerijale selge – müra peab viima täieliku miinimumini," rääkis Pere.

Pere sõnul korraldab linn veebruaris veel kaks avalikku väljapanekut. "Me võtame neid arvamusi kuulda, neile vastatakse. Märtsis tutvustame projekteerimistingimuste eelnõu ning suve keskel me soovime välja kuulutada ka projekteerimishanke. Lõplik lahendus selgubki projekteerimise käigus," sõnas Pere.

Ta rääkis, et valitud Puhangu tänavat läbiv marsruut oli suurima kasutajaskonnaga marsruut võimalikest.

"Seda marsruuti soovitavad meile uuringud, mida linn on tellinud ja mis on avalikult kättesaadavad. Selle poolt argumenteerib ka linna peaarhitekt Andro Mänd. Nii, et meil on Tallinna elanikku nii täna kui ka aastakümnete pärast toetavad argumendid. Samuti on kohalike elanike elukvaliteeti tõstvad argumendid selle Puhangu tänava trassi poolt. Inimesed saavadki selle palju räägitud põhjamaise, euroopaliku elukvaliteedi. Trammiga saab koduukse ette. Inimeste kinnisvara väärtus nii Puhangu tänaval kui ka seal kandis, arvestades teiste maade praktikaid ja näiteid, kasvab," loetles abilinnapea Puhangu tänava trassi plusse.

"Pelguranna trammiga saavad inimesed tulevikus minna randa. Ja kui see pole lääne-euroopalik elukvaliteet, siis ma ei tea, mis on," ütles Pere.

Pere rääkis, et trammitee maksab 28 miljonit eurot, millest 20 miljonit annab Euroopa Liit. 

Järvan: peame trammi marsruuti veel arutama

Isamaasse kuuluv abilinnapea Kristjan Järvan peab aga vajalikuks veel erinevate marsruudivariantide arutamist.

"Kahtlemata me peame kabinetis seda trammimarsruuti arutama. Sest tõepoolest, tegelikult transpordiamet pakkus alternatiivset marsruuti, mida nendel avalikustamiskoosolekutel ka küsiti, et linnaosakogule tutvustati teist marsruuti, mis oleks olnud odavam. See kasutajate arvu erinevus mahtus veapiiridesse ehk seal otseselt vahet ei ole. Kindlasti oleks konflikte vähem. Meil on ju Euroopa Liidu rahaga tegelikult tähtaeg 2029. aasta oktoober. See teenindaks ka sellisel juhul rohkem koole ja lasteaedu. Kuigi, nõus, ka randasõit trammiga on väga oluline ja lääneliku ühiskonna sümbol," rääkis Järvan.

Järvan rõhutas, et nii suur otsus vajab kindlasti veel süvenemist. "Ma usun, et siin on ainest ja loomulikult rahva tahet, et linnavalitsuses seda teemat arutada ja vaadata need variandid üle," lisas ta.

ERR küsis Järvanilt täpsustuseks, kas Jevgeni Ossinovski ja Pärtel Peeter Pere argumendid just praeguse Puhangu tänava trassi rajamiseks ei olnud tema jaoks veenvad. "Ütleme nii, et tänased argumendid tekitavad väga tunde, et me peame seda teemat arutama tõsisemalt," vastas Järvan

"Kui peamine argument on, et saab trammiga randa, siis on see tore, aga kui on võimalik trammiteed ehitada odavamalt, siis me peame seda arutama täiendavalt. Arvestades linna elanike tagasisidet kuulaks hea meelega neid argumente juurde," ütles Järvan.