Ministeeriumi prognoosi järgi maksab elekter 10 aasta pärast 14,9 senti kWh
Kliimaministeeriumis valminud prognoosi kohaselt on elektri lõpphind 2035. aastal 14,9 senti kilovatt-tunni eest, kuid arvutuskäik lähtub eeldusest, et võrguteenuse hind jääb muutumatuks. Elektrilevi juhi Mihkel Härmi sõnul on neil tarvis võrgu ilmastikukindlamaks muutmiseks kümne aastaga 1,6 miljardit eurot investeerida.
Kliimaministeeriumi prognoos näeb ette, et 2035. aastal on elektri lõpphind tarbijale 14,9 senti, samas kui 2024. aastal oli see 17,4 senti kilovatt-tunni eest.
Prognoosis tuuakse välja, et taastuvenergia tasu kasvab kümne aastaga praeguselt 1,05 sendilt 1,56 sendini, fikseeritud liitumistasuks saab 0,125 senti, sagedusreservi tasu on selleks ajaks 0,5 senti ja võimsusmehhanismi tasu 0,4 senti kilovatt-tunni eest. Käibemaks väheneb prognoosi kohaselt praeguse 3,12 sendilt 2,61 sendini, samas kui aktsiis tõuseb 0,15 sendilt 0,447 sendini kilovatt-tunnilt.
Kliimaministeeriumi arvutusest nähtub aga, et võrguteenus, mille hind on praegu 4,40 senti kilovatt-tunnilt, jääb samale tasemele ka kümne aasta pärast.
ERR uuris ministeeriumilt, millest selline arvestus tuleneb, kui näiteks energiamajanduse arengukava kohaselt on aastaks 2035 tarvis 1,67 miljardi euro eest võrku tugevdada ning raha kulub ka uute välisühenduste rajamiseks. Samuti ei paista kliimaministeeriumi arvutustest kulusid salvestusvõimsuste ja gaasijaamade rajamisele.
Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütles ERR-ile, et ülekandevõrgu võrgutasude tõusuks on ministeerium arvestanud 0,15 senti kilovatt-tunnist.
"Seda kasutatakse põhivõrguga kiiremaks liitumiseks ning soodsama liitumise tagamiseks põhivõrgus," põhjendas Vaks. "Põhivõrgus on kindlasti vaja teha täiendavaid investeeringuid, näiteks uute välisühenduste rajamiseks, võrgu tugevdamiseks ja muuks selliseks, kuid nende jaoks tariifist vahendeid ei võeta."
Vaks selgitas, et Elering on kaasanud Euroopa Komisjonilt sünkroniseerimise projekti raames 233 miljonit eurot, millega on olnud võimalik tugevdada suurt osa ülekandevõrgust ja selle võrra on Elering pidanud vähem võrgutariifist investeerima võrgu üldisesse tugevdamisse.
"Eesti-Soome vaheline kolmas ühendus Estlink 3 on kavas rajada Eleringi kogutud ülekoormustulust ning osaliselt EL-i fondidest, näiteks Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF). Tariifist ei panustata sellesse ühendusse midagi," märkis Vaks.
Sagedusreservide kulu, sealhulgas Eleringi hangitavate uute juhitavate võimsuste kulu, on Vaksi kinnitusel juba arvestatud prognooshinda sisse – 0,5 senti kilovatt-tunnist arvestab kuluga, mida on sagedusreservide hoidmiseks vaja Eleringil kanda. Jaotusvõrgu tariif tema sõnul praeguste teadmiste kohaselt seoses tuuleenergeetika arendamisega ei muutu.
Härm: Elektrilevi võrk vajab suuri investeeringuid
Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm ütles, et kõik suured tuulepargid tulevad Eleringi võrku, ent ka Elektrilevi võrk vajab suuri investeeringuid.
"Täna on meil 26 protsenti võrgust oma eluea ületanud, 25 protsenti pole ilmastikukindel ja meil on kliendid, kes ootavad, et võrguteenus oleks kvaliteetne," lausus Härm.
Ta lisas, et järgmistel aastatel on Elektrilevi eesmärk suurendada tunduvalt ilmastikukindla võrgu osakaalu ja selleks on aastas vaja investeerida 150-160 miljonit eurot. Härm märkis, et näiteks Iirimaal oli väga tugeva tormiga vooluta iga kolmas klient ning selliste tormide vastu tavalised ilmastikukindlad lahendused ei aita.
"Tuleb ehitada maakaablit ja selleks on vaja investeerida 2,5 miljardit eurot. See raha ei saa tulla mujalt kui võrgutasudest," tõdes Härm.
Siiski ei viida võrku tervikuna maa alla ning optimaalse lahenduse puhul kulubki selleks järgmisel 10 aastal 160 miljonit eurot aastas ehk kokku 1,6 miljardit eurot.
"Siis saame öelda, et meil on üsna kvaliteetne võrk, aga pole ekstreemsete ilmastikunähtuste jaoks ilmastikukindel," ütles Härm.
Kui praegu on võrgutasu umbes 4,4 senti kilovatt-tunni kohta, siis kümne aasta pärast võiks see Härmi sõnul olla 5,5-6 senti kilovatt-tunni kohta. Seda aga ainult Elektrilevi võrguinvesteeringute vajadusi arvestades.
Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk ütles, et nende arengukava kohaselt on võrguehituse vajadus umbes 320 miljoni euro ulatuses, millest poole peaksid maksma liituvad elektrijaamad ja teise poole finantseerib Elering enda võrgutasust.
Kilgi sõnul toimib energiavõrk Eleringi arusaama kohaselt tulevikus nii, et tootmise hind kogu aeg kukub, kuid et tootmist oleks piisavas mahus, kasvab selleks garantii andmine ehk püsikomponent.
"Aga see kõik kokku tervikuna peaks ikkagi andma soodsama hinna," lisas Kilk.
Estlink 3 rajamise kulud loodab Elering kanda tarbija rahakotti puutumata, nagu mainis ka kliimaministeeriumi esindaja.
"Täna on ülepiirilises kaubanduses pudelikael ja sealt kogutakse kogu aeg pudelikaela eemaldamise jaoks fondi. Selle fondi arvelt saame ehitada Estlink 3," selgitas Kilk.
Sagedusreservide hoidmiseks tuleb Eleringil pärast desünkroniseerimist maksta elektrijaamadele 60 miljonit eurot aastas ning esimesel poolaastal on üleminekuaeg, mil see kulu võetakse Eleringi enda vahenditest, kuid juuli algusest tuleb seda hakata maksma klientidel.
Toimetaja: Karin Koppel, Toomas Pott