Kaitseväe luureülema sõnul on Venemaa viimase nädala jooksul oma rünnakute arvu vähendanud. Kui eelmisel nädalal tegid Vene üksused keskmisel 168 rünnakut ööpäevas, siis sel nädalal langes see arv 110 rünnaku juurde.

"Ennekõike on see seotud Vene Föderatsiooni relvajõudude reorganiseerimisega," selgitas ta.

Vene armee on pärast Velikaja Novosilka ja Kurahhove vallutamist Donetski oblastis asunud oma üksusi seal piirkonnas taastama ja täiendama ning samas on Venemaa Kurski oblastis käimas seal sõdivate Põhja-Korea üksuste täiendamine, mistõttu on mõlemas piirkonnas sõjategevuse aktiivsus langenud, rääkis Kiviselg reedel kaitseministeeriumis peetaval iganädalasel pressikonverentsil.

"Seda on omalt poolt ära kasutanud Ukraina relvajõud, kes avalike allikate andmetel alustasid eile edukaid rünnakuid Kurski oblastis, hõivates uusi asulaid ja alasid ennekõike siis Sudžast kagu suunas," lisas kolonel.

See pole siiski ära hoidnud Vene vägede jätkuvat survet rinde põhja ja keskosas, tõdes Kiviselg.

"Vene Föderatsiooni relvajõud on suutnud säilitada oma sillapead Kupjanski linnast põhjas Dvoritsa asula juures üle Oskili jõe ning on võimalik, et seda üritatakse laiendada seal piirkonnas veelgi," kirjeldas kaitseväe luureülem. Selle eesmärgiks oleks Ukraina relvajõudude sidumine ning mitme eduka sillapea loomise korral ühtlasi Ukraina relvajõudude killustamine antud suunal, lisas ta.

"Hetkel ei ole küll üle Oskili jõe asuv sillapea väga suur, umbes saja mehe suurune, kuid vaatamata sellele on Vene Föderatsioonil õnnestunud seda sillapead seal juba võrdlemisi pikalt hoida," märkis kolonel.

Luureülema sõnul ei ole nädala jooksul muutunud ka Vene vägede pealöögisuund, mis endiselt on siis Donetski oblastis Pokrovski asula piirkonnas. "Seal on Venemaa jätkanud järk-järgulist edenemist ja viimase seitsme päevaga on edenetud circa kümne ruutkilomeetri suurusel alal," rääkis ta.

Kiviselg pidas ka võimalikuks, et järgnevatel nädalatel toob Vene armee Pokrovski lähistele täiendavaid üksusi, et ära lõigata linna varustusteed ja niimoodi Pokrovsk täielik isoleerida.

"Kokkuvõtvalt võib öelda, et jätkunud on kurnamissõda, kus viimase nädala olulisem sündmus on olnud võrdlemisi suur täppislöögirünnak 1. veebruaril Ukrainas asuvate sihtmärkide pihta, kus siis Venemaa kasutas nii oma strateegilisi pommitajaid, kaugmaa pommitajaid kui ka Musta mere piirkonnast antud lööke rakettidega Kalibr ning Krimmist ja Venemaa mandriosast ballistiliste ja tiibrakettidega Iskander," rääkis kolonel.

Viimane sellise mastaabiga rünnak toimus 15. jaanuaril, täpsustas ta.

Samas on aga ka Ukraina jätkanud oma edukate löökidega olulise taristu pihta Venemaa territooriumil, märkis Kiviselg.

"Peamiselt on see olnud naftatööstusega seotud taristu kahjustamine ja hävitamine, vähendades seeläbi Vene Föderatsiooni rahavoogusid, mis kindlasti muul kujul leiaksid tee sõjatööstuse toetusele ja agressiooni sõjapidamise jätkamisel Ukrainas," kirjeldas ta.

Kiviselg viitas ka mitteametlikele andmetele, mille kohaselt on ukrainlased käesoleva aasta jaanuaris suutnud sooritada kordades rohkem edukaid rünnakuid Venemaa naftatööstuse rajatiste pihta kui varem.

"Kui eelmisel aastal oli keskmine näitaja üks kuni kaks edukat rünnakut kuus, siis jaanuarikuus sooritas Ukraina juba seitse edukat rünnakut naftataristu pihta. Loodame, et ukrainlastel endiselt on siis teravad, silma ja täpset kätt," lõpetas kolonel Kiviselg oma ülevaate.