Endine rahandusminister Mart Võrklaev (RE) juhtis erikomisjoni istungil tähelepanu, et Nordica lõpetas Tallinnast lendamise 2019. aastal ning laenuraha eraldamine otsustati lennufirmale 2020. aastal, sel perioodil, kui erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (I) oli välisministrina valitsuse liige.

Võrklaev küsis, kas toona valitsuses ka arutati, miks panna raha ettevõttesse, mis Eestist ei lenda. Reinsalu sõnul leidsid kindlasti need arutelud aset ja otsuseid langetas toonane majandusministeerium, mis seda ka põhjendas.

Reinsalu täheldas, et Nordica rahastamises on aastate jooksul olnud palju ebamõistlikku ja see jätkus ka siis, kui Võrklaev oli valitsuse liige.

Võrklaeva sõnul oli talle teada, et tema ametiajale eelnenud valitsus pani 2020. aastal lennufirmasse sinna suure hulga raha ning laenu viimase osa välja maksmise otsustamise ajal tegeles toona kliimaministri ametit pidanud Kristen Michal aktiivselt lennufirma erastamise ettevalmistamisega, mistõttu laenuraha ka välja maksti. "Erastamise korral oleks ka lootust olnud mingigi osa sellest rahast tagasi saada, mis valitsus 2020. aastal sinna pani," sõnas ta.

Laenuraha hoidis Nordicat erastamiseks elus

Riigisekretär Keit Kasemets kirjeldas, et ettevõte taotles riigiabi ning kui see sai otsa, küsiti uut riigiabi.

"Sellest hetkest kui valitsus otsustas, et lisaraha ei anta Nordicale, kuna kahjumid olid väga suured, oli ettevõtte seis keeruline ja oht mitmetes etappides oli olemas, mis aga ei realiseerunud," märkis ta ja lisas, et Nordica maksis vahepealsel perioodil tegutsedes riigile veel neli miljonit eurot makse, tasus erinevate teiste teenuste eest ning tegutses ka suvel veel kasumlikult. 

Viimast laenu väljamakset taotledes palus Nordica, et otsuse tegemisel ei võetaks arvesse firma negatiivset omakapitali ega kohtuasju. EISA juhatuse liikme Aare Järvani sõnul oli finantskomitee sellega nõus. "See on suhteliselt tavapärane praktika, et teatud lepingutingimuste täitmist ei nõuta nii karmilt," rääkis Järvan. 

Järvani sõnul oli laenu andmine üks vähestest võimalustest ettevõtte tegevust jätkata ning see eelmise suveni ka töötas.

Riigikontrolör Janar Holm märkis, et kahjumlikke lende sooviti lõpetada juba enne 2019. aastat, mil see ka õnnestus ning valitsuses olid toona juba tõsised arutelud ettevõtte erastamiseks.

Holmi sõnul oli raha eraldamine oluline, et ettevõte ei pankrotistuks ning seega oli võimalik ka proovida Nordicat erastada. "Kahjuks asi lõppes halvasti," nentis ta.

Palmer: mind ei kaasatud lahkumiskavatsusest teatamise järel enam otsustesse

Erikomisjoni istungil osales videosilla vahendusel ka 2022-2023 Nordic Aviation Groupi juhtinud Jan Palmer.

Palmeri sõnul lahkus ta ettevõttest 2023. aasta suvel, kuna soovis minna pensionile ning plaanis seda teha isegi varem, kuid jäi ootama SAS-iga peetud läbirääkimiste tulemust ega soovinud läbirääkimisi ohtu seada. "Lõpuks saime selle endale, headel turutingimustel," ütles ta.

Palmer märkis, et ettevõtte nõukogu ei leidnud talle kohe asendajat ning ta oli valmis jätkama aasta lõpuni, mis oleks andnud selleks piisavalt aega.

Ettevõtte endine juht kirjeldas, et pärast ametist lahkumise otsusest teatamist tundis ta aga ennast kõrvalejäetuna ning teda ei kaasatud aruteludesse. "Iga kord kui nõukogu tegi otsuse, saadeti mind ruumist välja," kirjeldas Palmer.

Suurimad probleemid tekkisid Palmeri sõnul X-fly tehniliste muredega, kui keegi ei suutnud lennufirmale pakkuda õigeks ajaks vajalikke varuosi, lepingute järgi pidid lennukid sel ajal aga lendama.

Kliimaministeeriumi asekantsler ja Nordica nõukogu liige Sander Salmu märkis, et Palmer teatas otsusest ametist lahkuda suvel ning sel perioodil ei toimunudki koosolekuid, kuhu teda kaasata. Ühtlasi märkis ta, et finantsprobleemid ilmnesid juuli keskel ning ei saanud tulla ettevõtte senisele juhile ootamatult.