Detsembris allkirjastasid haridustöötajate liit, ametiühingute keskliit ja koolijuhtide ühendus pikalt arutatud haridusleppe, mille üheks tähtsamaks osaks nimetas haridusminister Kristina Kallas karjäärimudelis kokku leppimist.

Karjäärimudelit seadustav põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja erakooliseaduse muutmise eelnõu jäi nüüd aga rahandusministeeriumi kooskõlastuseta.

Jürgen Ligi tõi Kallasele saadetud kirjas välja, et hea õigusloome eeskirja kohaselt peaks eelnõu riigiasutuste kaupa välja tooma, millised on riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud, mis seaduse rakendamisega kaasnevad. Sellist infot seal aga ei sisaldu.

"Palume seletuskirjas mõju eelarvetele selgelt ja detailselt välja tuua ning esitada kulude katteallikad," kirjutas Ligi.

Samuti tõi ta välja, et eelnõus räägitakse rakendusaktide kavanditest, mida aga pole seletuskirjale lisatud, kuid need peaksid seal olema.

Haridusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Elo Eesmäe ütles ERR-ile, et rahandusministeerium soovib saada paremat ülevaadet õpetaja karjäärimudeli rakendamisega kaasnevate tegevuste ja seaduse elluviimiseks eeldatavalt vajalike kulude ulatuse ja katteallikate kohta ning selle kavatseb ministeerium neile ka anda.

"Täiendame omaltpoolt eelnõule lisatud seletuskirja asjakohaste rahaliste arvestuste ja põhjendustega ning kooskõlastame lisatud täiendused rahandusministeeriumiga," kinnitas Eesmäe.

Detsembris jättis suurem osa omavalitsustest, nende seas ka Tallinn ja Tartu, leppe allkirjastamata, sest nende hinnangul pole neil piisavalt raha, et leppes sisalduvaid eesmärke täita. 79 omavalitsusest allkirjastas leppe vaid üheksa.

Vallajuht: plaanitud muudatused ei aita probleeme lahendada

Allkirjastamata jätjate hulgas olid ka Pärnumaa vallad. Tori vallavanem ja Pärnumaa omavalitsuste liidu juht Lauri Luur ütles, et eesmärk on õige – haridusküsimustega peab tegelema –, kuid haridusleppega plaanitud muudatused paraku probleeme lahendada ei aita. Samuti ei too lahendust ka see, kui täiendada eelnõu üksnes kaasnevate kulude ja tuludega, nagu rahandusminister ette pani.

"Kohaliku omavalitsuse vaatest on kogu probleem see, et on keeruline leida erialaspetsialiste ja õpetajaid. See amet ei ole ühiskonnas populaarne, sellega peab tegelema ja on küsimus, mis on võimalused. Me tahame, et oleks toredaid väikseid koole, aga pikas vaates on trend, et õpilasi jääb järjest vähemaks ja kui tahame, et koolivõrk areneks, tuleb seda kuskilt kokku tõmmata," tõdes Luur.

Küsitavana tõi ta välja ka plaani, et direktori ametiaeg oleks viis aastat ja vahepeal toimuksid atesteerimised, sest on kummaline, kui ministeerium hakkab ise omavalitsuste jaoks direktoreid valima.

"Kas see kõik ka päriselt lahendab midagi? Kui oleme teinud direktorite konkursse, siis kergelt direktoriks ei tulda. Näeme ka oma palgalehtede järgi, et kui olla hea õpetaja ja natuke kõrgema koormusega tööd teha, on töötasu juba suurem kui direktoril," lausus Luur.

Vallajuht lisas, et kõik need atesteerimised ja karjäärimudelid on küll õiged küsimused, kuid talle tundub, et tegeletakse kõige muuga, mitte aga tegelike lahendustega ning antakse ka valdadele vastuolulisi signaale.

"Mina ei anna tagasisidet sellele, kuidas Lääneranna vald protsessi juhtis, aga nad nägid, et selliselt pole võimalik valla haridusvõrku ülal pidada. Kui nad aga hakkasid otsuseid langetama, sekkuti väga jõuliselt ministri tasemel. Kui keegi proovis tulevikku vaadata, mindi jõuga vahele. Ütleks, et kogu loos on liiga palju mikromanageerimist näha ministri poolt," ütles ta.

Seega ei pea Luuri hinnangul tingimata hakkama koole kinni panema, kuid kui omavalitsusjuht näeb, et trend on allasuunas ning hakkab midagi tegema, sest muidu ei saa palka ega karjääri pakkuda, siis pole talle karjäärimudelitest, direktorite atesteerimistest ja valikukomisjonidest kasu, vaid kohapeal tuleb otsused ära teha ning kosmeetilistest muudatustest ei piisa.

Luur tõi välja, et lahendamist vajaksid mured, mida õpetajad on välja toonud, muu hulgas õpetajate tööpäeva pikkus ja õpetajate kaitsmine lapsevanemate eest, et pedagoogid ei peaks õhtuti suhtlusrakenduses lapsevanemate pahuratele küsimustele vastama.

"Sedalaadi küsimused on õhus. Natuke peaks sammu minema edasi sealt. Raha on kõigil ikka juurde vaja, aga raha on piiratud hulgal ja peaks vaatama, kus see pikas vaates tekib," nentis Luur.

Detsembris allkirjastatud hariduslepe näeb ette, et õpetajate alammäära süsteem muutub kolmeastmeliseks, nii et esimene tase on õpetaja tasu alammäär, mis kehtib ka alustavale õpetajale, teine on vanemõpetaja alammäär, mis on 10 protsenti õpetaja alammäärast kõrgem, ning kolmas meisterõpetaja alammäär, mis on esimesest 30 protsenti kõrgem.

Karjäärimudeli rakendamiseks vajalikud 19 miljonit eurot plaanib haridusministeerium saada 2026. aasta eelarve läbirääkimistel.