Kaitseministeeriumi pressikonverentsil andis viimastest arengutest Ukraina sõja rinnetel ülevaate kaitseväe luurekeskuse ülema asetäitja kolonelleitnant Janek Kesselmann.

Kesselmann rõhutas, et praegu käimasolevad geopoliitilised muutused taktikalises olukorras ei ole kajastunud. "Endiselt käib lahingutegevus edasi, seda nii Vene Föderatsiooni poolt kui ka Ukraina relvajõudude poolt," sõnas ta.

Märkimisväärseim lahingutegevus on toimunud Kurski oblastis, kus Ukraina relvajõud tegid rünnaku Sudža linnast kagu suunda. "Tegevused sarnanesid aasta alguses toimunud tegevustega, kus fookus oli Sudžast kirdesse ja itta suunatud."

Luurekeskuse hinnangul on ukrainlaste rünnaku puhul tegemist aktiivse kaitsega ehk ei paista soovi operatsioonilist efekti suurendada. "Endiselt on strateegiliselt ukrainlastel jalajälg Kurskis küllalt maas, endiselt Vene Föderatsioon ei ole suutnud seda olukorda enda kasuks pöörata või lahendada," lisas Kesselman.

Vene vägede pealöögisuunas, mis endiselt on Donetski oblastis Pokrovski asula piirkonnas, on olukord jätkuvalt muutusteta.

"Tuletan meelde, et meie hinnangul on olnud Venemaa režiimi jaoks oluline laiendada kohalolu Donetski ja Luhanski oblastis," märkis Kesselmann. "Teada on, et Venemaa on otsustanud võtta need oblastid oma nimekirja ja ilmselgelt seetõttu ka peamiselt üritatakse just Donetski oblasti suunas oma kohalolu laiendada. Pokrovski suund on loomulikult oluline, ta on olnud surve all juba pea aasta, ilmselt kui see jätkub, siis sellises tempos nagu nad praegu tegutsevad, sealt kiiret Venemaa edu kuskilt otsast näha ei ole."

Pärast Pokrovski suunda on Vene vägede eesmärk ilmselt Slavjanski ja Kramatorski suund, kuid praeguses tempos ei saa see olema kiire tulem, rääkis kolonel.

"Kogu Ukraina territooriumi hõivamine sellises tempos oleks mõeldav aastaks 2075," lausus Kesselmann.

"Meie kõigi jaoks on oluline näha, kuidas need geopoliitilised seisukohad hakkavad mõjutama tegevusi lahinguväljal. Ukraina ei vaja praegu taktikalisel tasemel sõja lõpetamist, need küsimused kurnamissõjas lahendatakse kusagil mujal kui lahinguväljal. Majandused räägivad ja räägivad ka diplomaadid," sõnas kolonel.

Lõpetuseks ütles kolonel, et Ukraina peab väga hästi vastu kõikidel suundadel. "Kindlasti on neil ääretult raske, kaotusi on palju, kuid Vene Föderatsiooni kaotused on selgelt suuremad kui Ukrainal."

Luurekeskus avaldas kirjalikult ka detailsema kirjelduse lahinguväljast.

Keskuse hinnangul toimus märkimisväärseim tegevus toimus Kurski oblastis, kus Ukraina relvajõud sooritasid 6.–7. veebruaril rünnaku Sudža linnast kagusse. Rünnak sarnanes aasta alguses toimunud tegevusega, kus Ukraina väed tegid üllatusrünnaku Sudžast kirdesse ja itta.

Tänavu 7. veebruari rünnak oli suunatud Ulanoki asula pihta, samas oli teateid, et Ukraina väed suunduvad ka Vene-Ukraina piirile lähemal asuva Pljohhovo asula poole.

2025. aasta 13. veebruari seisuga on Ukraina väed Ulanoki suunal edenenud ligikaudu viis kilomeetrit ning praeguse seisuga on neil õnnestunud saavutatut enda kontrolli all hoida.

Pljohhovo ja Russkaja Konopelka piirkonnas tähelepanuväärseid tegevusi pole toimunud, küll aga on Vene Föderatsiooni relvajõud sooritanud omakorda vasturünnakuid Ukraina vägede valduses oleva Kurski oblasti territooriumi pihta selle lääneküljelt Sverdlikovo asula lähistel.

Miks Ukraina väeüksused jaanuarikuise rünnakuga sarnast tegevust kordasid, on praegu veel teadmata, märgib keskus. "Tõenäoliseks võib pidada soovi julgestada Sudža asulat, mis on suurim Ukraina relvajõudude kontrolli all olev asula Kurski oblastis. Ühtlasi on tegemist piirkonna logistilise sõlmpunktiga. Asula kaotus või Vene Föderatsiooni relvajõudude kaudtulerelvade suurema kontrolli alla sattumine muudaks Ukraina vägedele Kurskis saavutatu hoidmise keerulisemaks ning tõenäoliselt sunniks neid märkimisväärselt taanduma."

Vene väed maksid jaanuaris ühe ruutkilomeetri vallutamise eest 100 sõduriga

Kas Ukraina väeüksused püüavad oma rünnakuga saavutatut edundada, püüdes näiteks Ulanoki või Pljohhovo asulat enda kontrolli alla saada, on keskuse teatel ebaselge.

Muudel rindelõikudel Kurski oblastis toimuvaga sarnaseid sündmusi ei juhtunud.

Vene relvajõud on säilitanud oma sillapea Kupjanskist põhjas ning tõenäoliselt jätkuvad katsed seda laiendada ning luua Oskili jõel uusi ületuskohti.

Donetski oblastis jätkavad Vene relvajõud edasitungimist lääne suunas.

Ukraina vägedel õnnestus möödunud perioodil vasturünnakutega Pokrovski lähistel hõivata positsioone Kotlõne ja Pištšane piirkonnas, mille üks tulemustest on tõenäoliselt Vene Föderatsiooni relvajõudude tempo aeglustumine.

Võrreldes eelmise aasta lõpuga on Vene Föderatsiooni relvajõud 2025. aasta jaanuari jooksul vallutanud ühes kuus ligi 100 ruutkilomeetrid vähem, kuid kandsid kaotustena umbes 100 sõdurit ühe ruutkilomeetri kohta kohta (nii langenud kui vigastatud sõdurid).

Kaotuste küllaltki suur arv – keskmiselt 1000 kuni 1500 langenut või vigastatut päevas – on sundinud Vene relvajõude saatma rünnakutele ka vigastatud sõdureid, märgib luurekeskus.

"Taoliste "rünnaküksuste" efektiivsus on enam kui kaheldav, samas kurnab see Ukraina vägesid (põhiliselt laskemoona kulumine) ja võimaldab Venemaal pääseda sõjainvaliidide ravimisest ning hilisemate toetuste maksmisest. See võib küll tunduda jõhker, ent vaadates, kui vähe hoolivad Vene Föderatsiooni relvajõud ka tervete-tugevate sõdurite eludest, ei ole selline käitumine imekspandav," kirjutab luurekeskus.