Eksperdid ütlesid, et Saksamaa armeel on peaaegu kõigest puudus ning andsid selle lahinguvalmiduse kohta hävitava hinnangu. 

"Enne Venemaa sissetungi Ukrainasse oli meil kaheksa brigaadi, umbes 65-protsendilise valmisolekuga," ütles kolonel Andre Wuestner uudisteagentuurile Reuters. Ta rääkis, et relvade ja varustuse saatmine Ukrainasse tegi armee olukorra veelgi hullemaks. 

"See tähendab, et Saksa maavägede valmisolek on umbes 50 protsendi juures," ütles Wuestner. 

Saksamaa hakkas alates külma sõja lõpust kaitsekulutusi kärpima, mistõttu armee varustus on iganenud ja kaitsetööstus ei ole suuteline kiiresti tootmist tõstma. 2022. aasta veebruaris alustas Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas ning kantsler Olaf Scholz hõikas toona välja Zeitenwende loosungi, mida võiks tõlkida kui pöördepunkt. 

Scholz teatas siis, et riik annab sõjaväele juurde hulga raha ja lubas luua võimeka ja moodsa sõjaväe, mis suudab riiki usaldusväärselt kaitsta.

Allikad ütlesid aga Reutersile, et Zeitenwende pole toiminud. Raha on endiselt puudu ja allikad süüdistasid veel hankesüsteemi, mis pole suutnud tulla toime varustuse uuendamisega. 

"Berliin pole suutnud NATO diviisi vägesid täielikult varustada, neil puudub õhutõrje," ütlesid allikad. 

Saksa peavooluparteid on lubanud, et riik kulutab kaitsele vähemalt kaks protsenti SKP-st. USA president Donald Trump leiab samas, et NATO liikmesriigid sõltuvad liiga palju Ameerika Ühendriikidest ja  kutsus seetõttu liitlasi tõstma kaitsekulud vähemalt viie protsendini SKP-st.

2027. aastal ammendub aga Zeitenwende erifond. Seejärel ei pruugi Saksamaa enam täita ka kahe protsendi eesmärki. Riik vajab selleks juurde 30 miljardit eurot aastas. 

CDU poliitik Johann Wadephul ütles Reutersile, et eriti kehvas seisus on riigi õhujõud. Ta tõi veel välja, et  Bundeswehril pole droone ning kutsus üles tõstma kaitsekulutusi kolme protsendini SKP-st.