"Ei, ma ei ole nõus. Ma ei ole nõus. Isegi mitte natuke," ütles Trump laupäeva õhtul Floridas lennuväljal antud improviseeritud pressikonverentsil ajakirjanikele, kui temalt küsiti, kas ta nõustub Zelenski väidetega, et Venemaa astub ühel päeval sõtta NATO-ga.

Zelenski ütles reedel Münchenis, et Venemaa võib valmistuda juba järgmisel aastal ründama mõnda NATO riiki. Tema väitel kavatseb Venemaa paigutada Valgevenesse 100 000 kuni 150 000 sõjaväelast ning ei saa olla kindel, et sellist kontingenti kasutatakse Ukraina ründamiseks.

"Nad võivad tulla Ukraina peale nagu 2022. aastal, aga nad võivad minna ka Poola või Balti riikide suunas. Ma arvan, et see on tema (Putini - toim.) mõte. Ja kõige selle põhjal, mis ma meie luurelt olen saanud, arvan ma, et ta valmistub järgmisel aastal sõjaks NATO riikide vastu," rääkis Zelenski Müncheni julgeolekukonverentsil.

Väljaanne Ukrainska Pravda viitas ka Taani sõjaväeluure 11. veebruaril tehtud prognoosile, et Venemaa võib järgmise viie aasta jooksul olla valmis ulatuslikuks sõjaks Euroopas, kui sõda Ukrainas peaks lõppema või külmuma ning NATO hoidub relvastumisest.

Pärast seda nentis NATO peasekretär Mark Rutte, et kui Venemaa liider Vladimir Putin peaks praegu Põhja-Atlandi allianssi ründama, ootaks teda vältimatu lüüasaamine, kuid mõne aasta pärast võib Venemaa kujutada endast suuremat ohtu.

Eesti välisluureamet märkis eelmisel nädalal avaldatud aastaraamatus, et praegu Venemaa Eestit sõjaliselt ei ohusta, aga kui Moskva väljub sõjast Ukrainas endale soodsatel tingimustel, võib oht Eestile kiiresti taastuda. VLA kirjeldas ka seda, kui kiiresti on Venemaa oma relvajõude suurendamas ja tugevdamas.