Teisipäeval hakkavad USA ja Venemaa esindajad Saudi Araabias arutama rahu saavutamist Ukrainas ilma Euroopa ja Ukraina esindajateta, kuid Marko Mihkelsoni sõnul on see vaid üks teemadest, mis kõne alla tuleb. See on tema hinnangul ka põhjus, miks USA Euroopat neile kõnelustele ei oota.

"Me keskendume peaasjalikult sellele, et USA ja Venemaa arutavad omavahel Ukraina tuleviku või Ukraina rahu üle. Aga see on ainult üks element ja see on ilmselt ka üks põhjus, miks USA ei taha Euroopat justkui selle laua taha tuua. Sest tegelikult, nagu me ka Venemaa vihjetest teame, siis teemade ring on tõenäoliselt palju laiem – alates suhete normaliseerimisest USA ja Venemaa vahel selle kõige laiemas tähenduses, mis puudutab nii strateegilise tuumarelvastuse temaatikat, kuni sanktsioonideni välja," selgitas ta.

Mihkelson tuletas meelde, et juba ammu on teada, mida Venemaa läbirääkimistelt tahab.

"Me teame, et Venemaa pole kuhugi jätnud küsimust, et tuleks lahendada Euroopa julgeoleku juurprobleem. Venemaa meelest on Euroopa julgeoleku juurprobleem see, et NATO on pidevalt laienenud, on toonud sõjalist taristut Venemaa piiride lähedale ja nagu nad 2021. aasta detsembris USA-lt nõudsid – nii USA kui ka NATO taristu eemaldamist Venemaa piiridelt," ütles ta.

USA jaoks on Mihkelsoni hinnangul juurprobleem Hiina.

"Mul on tunne, et selles suures kokkuleppe või diili taustsüsteemis võib olla USA presidendi peamine lootus tõmmata Venemaa lahti Hiina tandemist või autoritaarsest nelikjõust, mis minu arvates on pigem soovmõtlemine kui realistlikult teostatav. Aga peame silmas pidama, et kõnelused on ilmselt kaadri taga on käinud juba mõnda aega ja see, mida praegu näeme, on teatud uus faas, kus juba on jõutud tõenäoliselt mingite kokkulepete lähedusse. Aga mida need endast kujutavad, ei saanud me teada ka Müncheni konverentsil," selgitas ta.

Müncheni julgeolekukonverents tõi Mihkelsoni hinnangul Venemaale tähtsa võidu.

"Ma usun, et Venemaa saavutas nädalavahetusega olulise võidu – ta on diplomaatiliselt täna aktiivsem pool. Kui lahinguväljal on initsiatiiv nende käes, siis tundub, et teataval määral on praegu ka diplomaatias initsiatiiv nende käes," tõdes Mihkelson.