ERR USA-s: Trump raputab nii välis- kui ka sisepoliitikat
USA presidendi Donald Trumpi administratsioon raputas möödunud nädalal küll tervet maailma, kuid täpselt sama tormiliselt on ta Valgesse Majja naastes asunud tegema jõulisi muudatusi ka sisepoliitikas.
Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi telefonikõne Venemaa liidri Vladimir Putiniga raputas tervet maailma, kuid kas see üllatas ka ameeriklasi?
"President usub, et tema üksi on vastuseks ja tema üksi on lahenduseks. Mind ei üllata, et ta võtab telefonitoru ja helistab Putinile. Mind ei üllata, et ta selle initsiatiivi haaras. Ma ei arva, et see oli tingimata tark lähenemine, kuid see ei üllatanud mind üldse," kommenteeris George Masoni ülikooli emeriitprofessor Edward Rhodes.
Müncheni julgeolekukonverentsil oodati ameeriklastelt selgust Ukraina rahukõneluste asjus. Selle asemel kritiseeriti aga eurooplasi ning tehti murettekitavaid avaldusi.
"Oht, miks Euroopa pärast kõige enam muretsen, ei ole Venemaa, see ei ole Hiina ega ükski teine väline osaleja. See, mille pärast ma muretsen, on oht seestpoolt," kõneles USA asepresident JD Vance.
"Ilmselgelt olen väga mures selle pärast, mida me kuuleme USA arutelude üle Putiniga. Aga mis saab edasi? Ma arvan, et keegi ei oska ennustada. Ma pole isegi kindel, kas president Trump ise suudab ennustada, millised on Ameerika järgmised positsioonid," rääkis Rhodes.
Samal ajal, kui Trumpi administratsioon viibutab näpuga Euroopa suunas, valitseb USA sisepoliitikas suur segadus. President Trumpi kõrval seab ennast ovaalkabinetis aina mugavamalt sisse ettevõtja Elon Musk, kes juhib valitsuse tõhususe osakonda. Trumpi sõnul on Muski eesmärk lõpetada maksumaksja raha laristamine. Mida arvavad sellest ameeriklased?
"Elon Musk ei ole valitud isik. Ma olen väga mures huvide konflikti pärast, mis võib tekkida, kui ta on seal (ovaalkabinetis) rahva volituseta. Olen väga-väga mures," ütles Michael.
"Olen väga mures, et demokraatia ei kesta enam kaua. Kui institutsioonide, eriti kohtute suunas muututakse lugupidamatuks, kui Kongress keeldub välja astumast ja nõudmisi esitamast, siis ma ei näe, et meil oleks enam võimu jagamise süsteemi. Ma pole kindel, kas saaksime selle tagasi, kui see juba kord hakkab käest libisema," kommenteeris Laura.
Administratsiooni eesmärk on vähendada föderaalset tööjõudu ligi 10 protsenti. Kahele miljonile ametnikule on pakutud töölt lahkumise eest kompensatsiooni, vallandatud on praeguseks tuhandeid.
"Vabariiklane minus saab aru, et mõnes kohas saab ja tuleb teha kärpeid, et säästa raha ning meie defitsiiti. Kuid me ei saa seda teha diskrimineerides, seda tuleb vaadata palju tõsisemalt kui seda tehakse praegu," ütles Renee.
Eelmisel nädalal võeti sihikule riigitöötajad, kes on ametis olnud vähem kui kaks aastat. Ekspertide hinnangul võib lahtilaskmiste tulemusel näha kaost mõne kuu pärast, kuid murelikumaks teeb hoopis riigisektori kaugem tulevik.
"USA valitsus kaotab suurel hulgal talente. Programmid, mis on aastakümnete jooksul üles ehitatud, on nüüd peatatud või kaotatakse sealseid töötajaid, ilma et oleks tõsiselt mõelnud, milline on kulude-tulude analüüs. See on nagu buldooseriga ülesõit. Ma ei ütle, et kärpeid ei peaks tegema, aga see ei ole hoolikalt läbimõeldud lähenemine," rääkis Edward Rhodes.
Kärped ähvardavad ka tervishoiusektorit, haridusministeeriumi ja Pentagoni, tekitades paljudes ameeriklastes suurt ärevust ja ebakindlust tuleviku osas.
"Tunnistan, olen vabariiklane. Ma pole nõus, kuidas on nii paljude osakondade kallale mindud ja nii paljud inimesed jäetud oma töökoha staatuse osas teadmatusse. Mindud on paljude oluliste programmide rahastamise kallale. Eriti haridus ja selle lammutamine on väga hirmutav, see on väga masendav," rääkis õpetaja Renee.
Elon Muski juhitud amet lammutab ka riigi välisabi agentuuri USAID, mis avaldab mõju ka riigi sisepoliitikale.
"Oleme mures paljude asjade pärast. Välisriikidele antav abi on diplomaatia jõupingutus, tervisealane jõupingutus teiste riikide stabiilsuse nimel. See roll, mida USA on seni mänginud, on täielikult kadumas. Kaotamas usaldusväärsust kogu maailmas," ütles Giselle.
"See on alati olnud ameeriklaste seas ebapopulaarne. Eeldatakse, et USA saadab välja suure osa oma rahvamajanduse kogutoodangust. Tegelikult on see aga väga väike osa. Usun, et ameeriklased hakkavad avastama, kui väike on see kulu välisabile tegelikult on olnud. Kui vähe me oleme kulutanud ja kui palju on Ameerika sellega olnud abiks, kui palju on Ameerika sellega suutnud maailma stabiliseerida oma julgeoleku huvides ja ühtlasi toetanud seeläbi ka Ameerika tootjaid. Usun, et inimesed hakkavad lähiajal oma arvamust selle kohta muutma, mida välisabi neile tegelikult vastu andis," selgitas Rhodes.
Valitsuse tõhususe osakond on saanud suure avaliku kriitika osaliseks ning seisab juba praegu silmitsi paljude juriidiliste väljakutsetega.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"