Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA president Donald Trump suunduvad ajalukku kõrvuti, kuid praegu tundub, et mitte käsikäes. Üks on juhtinud Ukraina kaitsmist kolm aastat, teine tahab seda sõda kolme kuuga lõpetada.

Maailmal on raske mõista, kas Trumpi väljaütlemised ja Zelenski reageering on isiksuste keemia või läbirääkimiste strateegia. Trump on šokiterapeut.

"Ta avalikult ründab nõrgemat poolt ja privaatselt survestab tugevamat poolt. Ja selle loogika on justkui see, et tugevam pool on see, kes peab saama nägu säilitada," selgitas USA-ekspert Andreas Kaju.

Loodetavasti Trump hellitab Putinit avalikult, kuid survestab privaatselt, ütles Kaju.

Kaju sõnul on Trumpi ja tema meeskonna ajendid osaliselt vastukäivad – USA majanduskasv, mis eeldab rahu, ja kulude vähendamine. USA tähelepanu on juba mõnda aega Hiina suunal ja see tähendab kullipilgu suunamist Euroopalt ära.

"Ta tahab näha Venemaad seetõttu mitte vahetu vaenlasena, mis Ameerikat ohustab, vaid ebamugava taktikalise probleemina, mis on vaja kiiresti ära lahendada, et saaks asuda nende asjade kallale, mis on tegelikult olulised," rääkis Kaju.

Trumpi meeskond on enne Saksamaa valimisi näidanud, milliseid poliitilisi jõude nemad eelistavad. Tekkinud on ka surve Ukrainas valimised korraldada. Tekib mulje, nagu suudaks USA administratsioon suunata poliitikat soovitud suunas, kui vaid tahab. Esimene suur tuleproov on rahuläbirääkimised.

"Mina pigem olen veendunud, et president Trumpil on mingi õrn ettekujutus sellest, et ta suudab oma isikliku surve ja energia abil kuidagi sundida mõlemad pooled läbi rääkima. Aga milline see kokkulepe on, seda ta kindlasti ette ei kujuta," rääkis julgeolekuekspert Rainer Saks.

Sõja tulekahju on levimas nagu hiljuti USA metsapõlengud. Sõda mõjutab Lähis-Ida, Hiina ja Põhja-Korea tegemisi. Kui Trump tahab seda tuld üksi kontrolli alla saada, peab ta olema gigant.

"Trumpi soov deeskaleerida neid konflikte on iseenesest arusaadav. Aga mul on selline tunne, et ta ei taju, et küsimus ei ole ainult selles, kas initsiatiiv on USA käes või mitte, vaid see on natuke laiem probleem," ütles Saks.