"Müncheni konverents, erinevate vaadete vahetamine, see ongi suhteliselt kahe kultuuripoole põrkumine. Ameeriklastel on just valimised lõppenud ja võib-olla veidi selles kontekstis tuleks seda Trumpi ja Vance´i sõnumit käsitleda. Aga teisest küljest Trumpi puhul ei ole ka üllatus. Seda ta on oma esimese ametiaja jooksul öelnud ja sõnumit edastanud, et NATO-s erinevad partnerid peavad rohkem panustama. Ja sõnum on ka Euroopale. Euroopa on ju väga jõukas, väga vaba, väga õitsev piirkond, hoolimata kõikidest oma puudustest. Ja see tähendab seda, et ka meie ülesanne on Euroopas ise kaitsesse rohkem panustada," rääkis Michal.

Michal ütles, et Venemaa tuleb sundida muutma oma eesmärke. "Kui Venemaa eesmärgid ei muutu ja isegi kui see rahu on seal püsiv, siis tegelikult ühel hetkel Venemaal kõik need relvade all olnud mehed otsivad mingit väljundit, režiim otsib järgmist väljundit. Seetõttu ongi hästi loogiline, et Euroopa panustab rohkem kaitsesse, kasvatab oma kaitsetööstust, annab liikmesriikidele selleks vabad käed ja toetab Ukrainat," lisas ta.

Rääkides teisipäeval Saudi Araabias algavates läbirääkimistest USA ja Venemaa esindajate vahel, kes hakkavad arutama rahu saavutamist Ukrainas, kordas ta, et siin on koht kaitsesse panustamiseks.

"Sel hetkel on Euroopal valida. Kas seda, mida on räägitud pikalt, et ise tuleks oma kaitsevõimekusse rohkem panustada, tuleb nüüd tõsisemalt võtta või leppida sellega, et keegi teine ütleb sulle, kuidas asjad käivad," lausus Michal.

Michal rääkis, et viimane Euroopa Ülemkogu keskendus esmakordselt kaitseteemale ja seal oli sellel teemal üksmeel. "Kui ma vaatan Euroopa viimast ülemkogu, kus me seda arutasime, siis seal antakse liikmesriikidele lahtised käed rohkem panustada ja muudetakse eelarvereegleid, mis on päris oluline. See on ka Eesti jaoks väga oluline, me saame oma kaitsekulutusi kasvatada. Tegelikult kõik riigid, kes laua taga olid, mõistsid, et kaitsesse on vaja rohkem panna," sõnas Michal.

"Positiivne on see, et Euroopas varem eelarvereeglid on olnud mõnevõrra keerulised, kui palju sa saad mingeid võimeid osta, näiteks laenuga, kuidas ajas see sättida eelarve reeglitesse. Läheb lihtsamaks ja tõenäoliselt hakatakse ka keskselt seda rahastama. Euroopal ongi aeg harjuda sellega, et kui sa tahad ikkagi jõukust ja julgeolekut koos hoida ja sa oled väga jõukas piirkond, siis on sellesse ka vaja panustada," ütles Michal.

Olenemata sellest, et Euroopa riikidel võtab kaitsekulude tõstmine ja relvastumine aega, muutub Michali sõnul julgeolek ajaks paremaks.

Michal rõhutas ka seda, et USA ei ole seadnud kahtluse alla NATO toimimist. "NATO toimib, aga see eeldab seda, et kõik sinna panustavad. Et ei ole ainult ettekujutus, et keegi teine hoolitseb meie piirkonna korra valvamise eest," ütles ta.

Kolme kuni seitsme aasta pärast võiks Michali sõnul oodata, et Eestisse on tekkinud ka korralik kaitsetööstus. Ta ütles, et pööre majanduses, et sõjatehnikat kiiremini toota, tuleb teha terves Euroopas.