Aeg, mil Euroopa sai aastakümneid õitseda Ameerika julgeolekuvihmavarju all, on nüüd läbi, aga samal ajal võib Venemaa valmistuda uueks sõjaks, tõdetakse Müncheni julgeolekukonverentsi raporti Euroopa olukorda puudutavas osas.

Selle kohaselt on USA presidendi Donald Trumpi teine ​​administratsioon selgelt öelnud, et ootab Euroopalt paradigma muutust. USA kaitseminister Pete Hegseth pani 12. veebruaril 2025 toimunud kontaktgrupi kohtumisel liitlased sündinud fakti ette: Euroopa julgeoleku tagamine peab saama NATO Euroopas asuvate liikmete enda imperatiiviks.

Raporti autorid märgivad, et Washingtoni uue doktriini kohaselt peaksid just eurooplased võtma enda kanda põhiosa nii surmava kui ka mittesurmava abi andmisel Ukrainale.

Aruandes näidati, et USA sõjaline abi on alates 2025. aasta jaanuarist järsult vähenenud ning Washington on hakanud julgeolekut kasutama majandusliku sunni vahendina, sidudes kaitsegarantiide andmise Euroopa Liidult saadavate kaubandussoodustustega.

Venemaa valmistub sõjaks

Samal ajal, kui USA distantseerub Euroopast, on Kremli agressioon jõudnud uuele tasemele. Nagu analüütikud aruandes rõhutavad, on Venemaa oma majanduse täielikult sõjalisele alusele viinud, eraldades 40 protsenti föderaaleelarvest kaitsele. Nad hoiatavad, et Venemaa mitte ainult ei ole loobunud oma maksimaalsetest eesmärkidest Ukrainas, vaid valmistab oma vägesid ette ka uuteks konfliktideks.

Aruandes viidatud luurehinnangute kohaselt võib Moskva olla valmis regionaalseks sõjaks Läänemere regioonis kahe aasta jooksul pärast võimalikku relvarahu Ukrainas või kohalikuks sõjaks ühe naabri vastu juba kuue kuu jooksul.

Raporti autorid ütlevad, et see väljavaade tähendab, et valitsused peavad kiirendama väeloomet, laiendama laskemoonavarusid ja tugevdama vastuvõtva riigi toetust, sealhulgas logistikat ja infrastruktuuri, samuti liitlasvägede sõjalist mobiilsust, mis paiknevad või roteeruvad sellistes riikides, nagu Poola, Leedu, Läti ja Eesti.

Raportis tsiteeritakse ka Poola peaministrit Donald Tuski, kes nõuab kogu Euroopalt kaitsekulutuste suurendamist, öeldes: "Meil on lihtne valik – kas täna raha või homme veri. Ma ei räägi Ukrainast, ma räägin Euroopast."

Dokumenti refereerinud väljaanne RBK-Ukraina meenutab ka Ukraina presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanovi mullu detsembris tehtud hoiatust, et kui vaenutegevus Ukrainas lõpeb, võivad Balti riigid saada Venemaa agressiooni järgmiseks sihtmärgiks.

Aruandes tuuakse esile, et Moskva on juba eskaleerinud oma hübriidkampaaniat kogu Euroopas, sealhulgas saboteerinud energiavõrke ja sideühendusi, korraldanud vandalismiakte ja küberrünnakuid ning rikkunud ulatuslikult Euroopa riikide õhuruumi. See kõik nõuab EL-i ja NATO liikmetelt tugevamat tsiviilvalmidust ja koordineeritumat reageerimist. 

Euroopa võib jääda "halliks tsooniks"

Raporti kohaselt on NATO Euroopa riikidest liikmed suurendanud küll aastatel 2021–2025 oma kaitse-eelarvet kokku 41 protsendi võrra, kuid see on autorite hinnangul ebapiisav ega ole toonud kaasa rohkem koostööd.

Selles märgitakse, et Euroopa riigid ei täida endiselt oma 2007. aastal seatud ühishangete eesmärki, öeldes: "Kasvavad kaitse-eelarved õhutavad hoopis uut tööstusliku natsionalismi lainet, mis võib süvendada killustatust, suurendada kulusid ja vähendada habrast avalikkuse toetust."

Ühtse süsteemi loomise asemel jätkavad Euroopa riigid USA relvasüsteemide, nagu hävitajad F-35 või õhukaitsepatareide Patriot ostmist, et säilitada suhteid Washingtoniga.

Aruande autorid hoiatavad: jätkuv ebamäärasus võib asetada Euroopa haavatavaks "halliks tsooniks" omavahel konkureerivate mõjukeskuste vahel, õõnestades järk-järgult tema võimet ise oma saatust määrata.

Usaldus USA vastu kahaneb

Samal ajal on Euroopa usaldus Washingtoni vastu langenud, hoiatatakse raportis, lisades, et USA esitatavad tingimused ja selle poliitika muutlikkus on oluliselt kahandanud üldsuse usku USA kui usaldusväärse liitlase suhtes.

Sellega seoses tuuakse raportis esile ka USA muutunud rolli Ukraina sõja lõpetamisel. Washingtoni esitatud 28-punktiline rahuplaan, mis avaldati 2025. aasta novembris, tekitas Euroopa pealinnades erilist ärevust. Dokument ignoreeris suures osas Euroopa huve ja nägi ette ulatuslikke territoriaalseid järeleandmisi Ukrainale, Ukraina relvajõudude suuruse piiramist ja Ukraina väljajätmist NATO liikmelisusest.

Aruande autorid järeldavad, et Washington tegutseb üha enam pigem vahekohtuniku kui liitlasena.

Müncheni julgeolekukonverentsi korraldav organisatsioon avaldab oma raporti iga aasta enne foorumit.

Müncheni julgeolekukonverents on üks maailma tähtsamaid välispoliitika- ja kaitsekogunemisi. Korraldajate sõnul keskendub reedel algav konverents nende poolt Atlandi-ülestes suhetes tekkinud usalduskriisi parandamisele ja Euroopa võimele tegutseda iseseisvamalt.

Konverents kannab pealkirja: hävitamisel

Konverentsi eel avaldatud raport kannab pealkirja "Hävitamisel" (i.k. Under destruction) ja selles tõdetakse, et maailm on jõudnud lõhkumispoliitika ajajärku, mis tähendab nende jõudude tõusmist, mis eelistavad reformidele ja poliitikamuutustele laiaulatuslikku hävitamist.

The international order is under destruction.

Time for frank debates. #MSC2026 pic.twitter.com/fG56H780n3

— Munich Security Conference (@MunSecConf) February 9, 2026

"Kõige silmapaistvam nende seas, kes lubavad vabastada oma riigi kehtiva korra piirangutest ja ehitada üles tugevam, jõukam riik, on praegune USA administratsioon. Selle tulemusena on enam kui 80 aastat pärast selle rajamise algust USA juhtimisel 1945. aasta järgne rahvusvaheline kord praegu hävimisel," tõdesid raporti koostajad.

Aruanne analüüsibki neid tagajärgi, mille toovad kaasa hävitamist reformidele eelistavate poliitiliste jõudude esiletõus. Nende tegevuskavad põhinevad laialdasel pettumusel demokraatlike institutsioonide toimimises ja usalduse kaotusel sisuliste reformide ja poliitiliste kursikorrektsioonide vastu.

Raporti autorid kirjutavad ka, et kõigis 2026. aasta Müncheni julgeolekuindeksi uuringus osalenud G7 riikides ütles vaid väike osa vastajatest, et nende praeguse valitsuse poliitika muudab tulevased põlvkonnad paremaks.

"Nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt peetakse poliitilisi struktuure praegu liiga bürokraatlikuks, mida on võimatu reformida ja kohandada, et paremini rahuldada inimeste vajadusi. Tulemuseks on atmosfäär, kus ettevaatlikult imetletakse buldooserite, lammutuskuulide ja mootorsaagide kasutajaid, kui neid ka avalikult ei tunnustata," seisab raportis.