Valitsuspartnerid otsustasid 26. jaanuaril, et Eesti toetab tulevikus kuni 240 miljoni euroga kahe teravatt-tunni maismaatuuleparkide rajamist ja kuni 2,6 miljardi euroga kahe teravatt-tunni meretuuleparkide rajamist. Riigikontrolöri sõnul ei ole senini esitatud materjali, mis piisavalt põhjendaks selliselt käitumist.

"Ei eelnõust ega ühestki teisest materjalist ole võimalik tuvastada seda, et just see eelnõus esitatav valik tagaks tulevikus Eesti konkurentsivõimet toetava ja tarbijatele parima võimaliku elektrienergia hinna," ütles Holm kirjas peaminister Kristen Michalile.

"Ebaselged või mitmeti tõlgendatavad on stsenaariumide lähtekohaks olevad eeldused ning kättesaadavad ei ole arvutused, millega on ühe või teise tulemuseni jõutud. Informatsiooni on kohati võimatu saada," märkis Holm.

"26. jaanuaril 2025 on valitsusliidu erakondade esimeeste tehtud valikute järel koostatud selgitusteks niinimetatud üksleht, mis on Eesti jaoks põhimõtteliste pikaajaliste ja rahaliselt mastaapset mõju omavate otsuste langetamiseks ilmselgelt väheinformatiivne ja ebapiisav. Seda kinnitab ka, et otsustajad ise on selle olulisi aspekte erinevalt kirjeldanud," lisas Holm.

Jaanuari keskel küsis riigikontroll kliimaministeeriumilt Eesti elektritarbimise prognooside kohta täpsemat infot ja materjale, mille kliimaministeerium on poliitika kujundamisel aluseks võtnud, sealhulgas Eleringi elektritarbimise prognoosist oluliselt erinenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) elektritarbimise prognoosi koos selle koostanud ekspertide nimede, arvutuste ja kaalutlustega.

"Ligi kuu ignoreeris kliimaministeerium riigikontrolli saadetud küsimusi ja pärast mitut meeldetuletust saime lakoonilise vastuse, et kliimaministeeriumil MKM-i ning EISA elektritarbimise prognoosi puudutavat analüüsi ei ole," ütles Holm.

Kliimaministeeriumi varem kasutatud 2035. aasta 15,4 teravatt-tunni suurune Eesti aastane elektri tarbimise maht, millest ministeerium praeguseks on loobunud, arvutati välja lähtuvalt soovitud toetuse mahust, mitte reaalsest Eesti elektritarbimise mahust.

Viimaks märkis riigikontrolör, et sellist otsust ei tohiks praegu teha. "Sedavõrd kaalukad, kulukad ja Eesti konkurentsivõime vaates kesksed valikud peaksid põhinema parimal hetketeadmisel ja analüüsil ning spetsialistide ärakuulamisel," märkis Holm.

"Enne elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu heakskiitmist ja riigikogule edastamist oleks mõistlik fikseerida selge ja argumenteeritud strateegiline vaade energiamajanduse arengukavas, mille koostamine on käimas. Vajaduse korral tuleks arengukava ettevalmistamise protsessi oluliselt kiirendada," ütles Holm.