Milline oli teie reaktsioon, kui kuulsite, et valitsuse plaan toetada 2,6 miljardi euroga meretuuleparke jääb ära?

Esimene on see, et kahtlemata on see positiivne. Aga mõistlik on see ainult sel juhul, kui me sellest bläkist natukene õpime. Ja see õppimine tähendab seda, et me peaksime käsitlema elektrisüsteemi kui tervikut, mitte tema osi.

Teistpidi, kavandama selle tulevikku, lähtudes nüüd põhinumbrist – see on hind tarbijale kokkulepitud varustuskindluse ja keskkonnamõjude juures – ja siis tehes sotsiaalmajanduslikud kaalutlused. Ja siis saame tervikliku energiasüsteemi kavandada. Ma loodan, et see saab selle aasta jooksul tehtud.

Kas te oskate selgitada, kuidas on praegusesse punkti jõutud?

Selgitada on raske, aga eks see tekitab natukene kõhedust. Minul kui Eesti Vabariigi kodanikul on kõhedus natuke selle kandi pealt, et oleme kuulnud, et eelnev minister käis 10 korda energeetikat arutamas valitsuskabinetis, tänane minister ütleb, et kaheksa korda. 18 korda on käidud arutamas, aga arutamise lähteandmeid ei ole, need lähteandmed muutuvad kogu aeg. Selles mõttes on natuke arusaamatu, mida arutada, mis on selle valitsuskabineti tööviljakus.

Ja teistpidi võttes, kaks päeva tagasi kõik koalitsioonipartei juhid olid nõus, et see on väga hea kava ja nüüd kuuleme, et see kava ikka ei lähe, sest olid erinevad andmed.

Kas poliitilisel tasandil on siis vähe või puudulik pädevus selles küsimuses?

Ma ütleks, et võib-olla energeetikavaldkonnas ei peagi olema poliitilisel tasandil pädevust, aga poliitikutel peaks olema ikkagi tõepärased, teaduspõhised andmed, mitte arvamuspõhised otsused.

Kas neil ei ole siis neid või ei taha nad neid kuulda võtta?

Võib-olla need on ka olemas, aga kui me võtsime paar aastat tagasi vastu otsuse, et 2030 peab katma kogu tarbimise taastuvenergeetika, siis see on maailmavaateline otsus ja nüüd me püüame seda maailmavaatelist otsust täita kuidagi reaalsete tehniliste meetmetega.

Te nägite eile ka seda valitsuse memo koos arvutustega tuleviku elektrihinna kohta. Millise mulje see dokument teile jättis?

Jälle ma ütlen nii, et need lõpphinnad ja numbrid, on need 17 või 19 jne, sõltuvad ju kolmest parameetrist: kui palju on tegelikult tarbimine, kui palju on turuhind ja millised on tegelikud kulud ilmastikust sõltuva elektritootmise tarbimiskõlblikuks tegemiseks. Ilmastikust sõltuv tootmine ja tarbimine kunagi kokku ju ei lähe.

Kuulsime, et valitsus läheb plaaniga ikka edasi. Kuidas peaks valitsus edaspidi käituma?

Arvan, et peaks tegema väga selgeks, millised on ühiskonnale kulud, millised on ühiskonnale tulud, kui palju mina kui eratarbija, kui palju kui ettevõtte konkurentsivõime – kuidas see meede tagab.

Usute, et see nii läheb?

Oleme optimistid ja loodame.