"Pärast Müncheni julgeolekukonverentsi on toimunud erinevaid kontakte, väljaütlemisi ja erinevaid sõnumeid. Eesti positsioon on ka igapäevases ajakirjanduses kirjeldatud, aga et oleks selge ja üle korratud: meie seisame selle eest, et Ukraina püsiks võimalikult tugev. Selge on see, et diktaator ja agressor on Putini Venemaa ja tema režiim," ütles Michal (Reformierakond) valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil.

"Meie jaoks ei ole vaja kuidagi hakata selgitama mingit teist tõde, mis ei ole tõde. On ju selge, et Putin on diktaator, Putin on agressor, Putin on sõjakurjategija, Putin on see, kes alustas agressiooniga – see ei olnud kindlasti mitte Ukraina ja meil ei ole mõtet sellega kaasa minna, et selle üle vaielda. See mille president Trump ka eile oma tviitides (sotsiaalmeediapostitustes – toim.) välja ütles – see lihtsalt ei vasta tõele ja me seda ka teame," lisas Tsahkna (Eesti 200) samas.

Trump süüdistas teisipäeval Ukrainat sõja puhkemises, millele Zelenski vastas, et Trump elab väärinfo ruumis ja sellele järgnes kolmapäeval Trump väide, et Zelenski on ilma valimisteta võimul püsiv diktaator.

Toetus Ukrainale jätkub

Michal lisas, et Eesti püüab koos teiste Euroopa riikidega lähinädalatel ja -kuudel kiirendada nii relvastuse, varustuse kui raha hankimist ja andmist Ukrainale, et Kiiev suudaks praeguses olukorras Venemaa survele vastu seista. Samuti rõhutas ta, et Eesti jaoks on väga oluline, et kõiki Euroopat puudutavaid küsimusi saab rääkida ainult Euroopa ja Ukraina teemasid Ukraina osalusel.

"Meie ülesanne on tagada praegu ja pikas perspektiivis reaalne sõjaline toetus Ukrainale, Eesti paneb siin lähiajal oma otsused lauda, nagu ka paljud teised liitlased. Ma eeldan, et sõjalist toetust Ukrainale suurendatakse lähiajal, et Ukraina saaks edasi sõdida, kui ta seda soovib," ütles ka Tsahkna.

Lisaks rääkis välisminister finantsabist Ukrainale, mida tema sõnul on Euroopas sadade miljardite kaupa.

Tsahkna sõnul arutavad Euroopa Liidu välisministrid lähiajal EL-i välispoliitikajuhi Kaja Kallase esitatud ettepanekut, kuidas EL saaks anda Ukrainale sõjalist abi ilma, et kõik 27 liimesriik peaks sellele oma nõusoleku andma.

Eraldi on uuesti käima läinud aruelud Eesti kaks aastat tagasi algatatud teema üle võtta kasutusele Venemaa külmutatud varad, mida on Euroopas on umbes 300 miljardit eurot, märkis välisminister.

Nii peaminister kui välisminister rõhutasid Venemaa-vastaste sanktsioonide tähtsus, nende jätkamist ja edasist tugevdamist.

Michal: NATO kaitse toimib

Peaminister rõhutas eraldi, et Eesti kaitse NATO liikmestaatuse kaudu on endiselt tagatud: "Ärevatel aegadel on väga oluline meenutada, et Eesti julgeolek on tagatud, NATO toimib kenasti."

Michal rääkis, et pisut enne, kui Balti riigi valmistusid lahkuma ühisest elektrivõrgust Venemaaga, olukord oli ärev ning oli vaja abi ja tuge NATO-st, piisas tema ja Soome presidendi pöördumises NATO peasekretäri poole ning kaitsevägede omavahelisest suhtlusest, misjärel käivitus Läänemerel operatsioon Läänemere Vahimees. "Nii et hoitakse silma peal kõigel sellel, mis ka meile väga oluline on," tõdes ta.

Teda toetas valitsuse pressikonverentsil ka siseminister Lauri Läänemets (SDE): "Hoolimata sellest, mida suurriigid otsustavad, siis ma usun, et me saame ka nendes tingimustes hakkama."

Tema sõnul peavad ülejäänud riigid USA uue positsiooni valguses ümber orienteeruma. "Mis tähendab, et kui me varem saime väga paljudes küsimustes toetuda USA-le, siis nüüd on jätkuvalt selles ringis Suurbritannia, tegelikult arvatavasti Kanada roll suureneb, võib-olla ka Austraalia, Jaapan, teised sellised riigid. Ehk siis me näeme suure tõenäosusega välis- ja julgeolekupoliitiliselt Euroopa ümberorienteerumist. Võib-olla tekivad siis uued ristteljed kõige selle kohta," arutles Läänemets.