2024. aasta kahjum kajastab kõrgemate intressimäärade mõju, mille Euroopa Keskpank tõstis rekordtasemele vastuseks oma ajaloo suurimale inflatsioonitõusule.

EKP teatas neljapäeval avaldatud raamatupidamise aastaaruandes, et kahjum ei mõjuta panga stabiilsust ega rahapoliitikat. Pank lisas, et prognoosiski möödunud aastasse kahjumi haripunkti ja näeb ette kasumi taastumist järgmistel aastatel.

Alates juunist alandas EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäära neljalt protsendilt 2,75 protsendile ning turud ootavad sel aastal veelgi täiendavaid langetusi.

2023. aastal teatas EKP oma esimesest aastasest kahjumist peaaegu kahe aastakümne jooksul. Pank kompenseeris toonase kahjumi suuresti riskieraldiste abil.

2023. aasta kahjum oli 1,3 miljardit eurot (pärast riskieraldisest 6,6 miljardi euro ülekandmist).

2024. aasta kahjum (nagu ka eelnenud aasta kahjum) jääb EKP bilanssi ja see kaetakse tulevase kasumi arvelt.

Kahjumi tõttu ei toimu 2024. aasta kasumijaotust euroala riikide keskpankadele. Aastatel 2005–2021 teenis pank 25,3 miljardit eurot kasumit ja maksis eurotsooni riikide keskpankadele välja 17,2 miljardit eurot.

Aruanded näitavad ka, et hüppeliselt tõusnud kulla hind tõstis EKP kullavarude väärtust 10 miljardi euro võrra 41 miljardi euroni, samas kui välisvaluutareservid kasvasid 9 protsenti 60 miljardi euroni. Selle tulemusena kasvas keskpanga netokapital 12 protsenti 50 miljardi euroni, hoolimata 7,9 miljardi eurosest puhaskahjumist.

EKP kahjum aastal 2023 ja 2024 tuleneb suuremahulistest varaostudest kuni 2022. aastani, mil pank ostis riikide ja ettevõtete võlakirju, et stimuleerida majandust.

Kuigi keskpanga bilanss on alates 2022. aastast võlakirjade tähtaja saabudes kahanenud 18 protsenti, on tal bilansis endiselt selliseid väärtpabereid 377 miljardi euro väärtuses. Need võlakirjad, mis on ostetud ajalooliselt madalate intressimäärade perioodil, on tavaliselt pikkade tähtaegadega ja madala tootlusega.

EKP ei ostnud võlakirju otse, kuid riikide keskpangad tegid seda tema korraldusel. Selle tulemusena tekkisid EKP-le riikide keskpankade ees sadadesse miljarditesse ulatuvad kohustused, millelt Frankfurdi intressimäärade määrajad peavad tasuma intresse. See intressikohustus kasvas järsult, kui EKP tõstis oma rahapoliitilisi intressimäärasid.