Valitsuskoalitsiooni poliitikud ütlesid kolmapäeval "Esimeses stuudios", et taastuvenergeetikas otsustega viivitamise tõttu on praegu Eestis kõrge elektrihind, kuid hiljutine kolme valitsuserakonna juhtide tehtud energeetikakokkulepe toob hinna allapoole.

"Olulisim on see, et otsus sai tehtud. Otsustega viivitamine on toonud praegu kõrge elektrihinna," sõnas sotsiaaldemokraat, terviseminister Riina Sikkut.

"Kui vaadata olukorda, mis on 10 aastat kestnud, siis see on olnud ajusurm. On viljeletud verbaalset kõhulahtisust, palju on räägitud ja lõpuks on kestnud olukord, kus igaüks on olnud oma tulba küljes kinni ja ei jõutud kokkuleppele. Nüüd, selles koosseisus jõuti. Me teadsime, et see on keeruline, aga meie kindel eesmärk oli see otsus ära teha. Elektri hinda pole võimalik muudmoodi madamalaks teha, kui tuleb neid samme astuda," rääkis Eesti 200 liige Igor Taro.

EKRE liige Rain Epler ütles, et otsuseid on tähtis teha, kuid sündinud energeetikaplaan teeb Eesti majandusolukorra kehvemaks, inimesed vaesemaks ja elektrihinda alla ei too.

Isamaa liige Mart Maastik ütles, et energeetikamajanduses ei saa teha ideoloogial põhinevaid otsuseid ja valitsus planeerib taastuvenergia arendamist üle.

"Kui vaatame seda, kui palju meil üldse taastuvat energiat praegu on, siis kliimaministeeriumi andmetel on 3,5 teravatt-tundi taastuvenergiat. Praegu on planeeringutega kaetud maismaatuuleparkide energiat, mis on kohe võimalik välja ehitada, viis teravatt-tundi. Ja lisaks eriplaneeringutega veel seitse teravatt-tundi. Kui me kõik need kokku liidame, siis sisuliselt on meil olemas juba praegu kaetud taastuvenergiaga 15,5 teravatt-tundi aastas. Meie praegune tarbimine Eestis on umbes kaheksa ehk me oleme juba kaks korda üledimensioneerinud selle," selgitas ta ja lisas, et tuule- ja päikeseenergia asemel võiks Eestis kasutada elektri tootmises toorainena biomassi, mis on samuti roheline.

"Saaksime palju kergema vaevaga oma energiamuredest lahti," lisas ta.

Ka keskerakondlase Lauri Laatsi hinnangul ajab koalitsioon energeetikapoliitikat maailmavaate põhjal. Tema sõnul näiteks energeetikakavas olevad meretuuleparkidele mõeldud 2,6 miljardi euro ulatuses toetused 20 aasta jooksul elektri hinda alla ei too.

"See mõte, et tegime nüüd otsuse, et elekter läheks odavamaks, ei ole kindel. Üks on see, mis on otsustatud. Aga kindlus, et hind tuleb alla, seda mitte. Sest dotatsioonid viivad hinna üles," ütles ta.

Laatsi hinnangul peaks energiapoliitika tegemisel lähtuma kõigepealt hinnast.

"Et üldse hakata investeerima ja kogu süsteemi üles ehitama, siis me peaksime paika panema hinnaskaala. Kui enam-vähem on riigil ülesanne, et sellise hinnaga võiks meie tarbija saada ja tarbida elektrit, siis me peaksime kõik ülejäänud välja ehitama. Elektrihind koosneb valdavalt kahest komponendist ja kui räägite tuulikutest ja teistest energiaallikatest, siis, jah, tõesti see võib natuke elektrihinna alla viia. Aga teine komponent – võrgutasu – tõuseb ju drastiliselt," rääkis ta.

Laats nõustus Maastikuga ka selles, et valitsus planeerib energia ületootmist.

"Meie üldine energiatootmise korv peab olema kombineeritud, aga mõistlikult kombineeritud. Ei tohi olla ületootmine. Teie planeerite ületootmist. Üledimensioneerimine teebki selle asja kalliks. Kui hakkame siia juurde tekitama lisavõimsusi, siis see ei mahu ära ja peame tekitama veel ühe võrgu ehk võrku tugevdama. Siis võrgutasud lähevad kalliks. See on koht, mille tarbijad maksavad kinni. Selline asi, mida praegu teete, on maailmavaateline rohepesu, mida tahate meile peale suruda, see teebki elektri meile kallimaks."

Epler kritiseeris, et praeguste koalitsioonierakondade vaenulik suhtumine põlevkivienergeetikasse on viinud elektri hinna üles.

"Kindlasti tuleb tunnustada Eesti ja Balti energeetikuid, et Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamine läks tehniliselt valutult ja arvestades naabrit oleks pidanud selle millalgi ära tegema. Aga üks Estlink on puudu ja sellest kaablist, mis meid Poolaga ühendab, on 2/3 reserveeritud sageduse jaoks, mis tähendab, et meil on võimsust puudu. Me oleme defitsiidis regioon ja see mõjubki hinnale sedapidi, et läheb üles," rääkis Epler.

"Ja miks võimsust puudu on? Igor Taro arvas, et sellepärast, et 10 aastat pole midagi tehtud. Tegelikult on päris palju 10 aasta jooksul vaenatud seda energiatootmist, mis on põhinenud meie enda toorainel. Jah, fossiilsel. Aga sellel pole häda midagi, sest nüüd kõik tuuleenergiaarendajad tahavad ju imporditud fossiilset ehk gaasi hakata kasutama, et toetada kõrvalt tuule- ja päikeseenergeetikat. See on irratsionaalne mõte. Tegelikult me oleme unikaalne riik, kellel on oma tooraine, millega energiasõltumatus tagada, aga see on 10 aasta jooksul vaenuliku tegevusega meil iseenda riigi sees – kõik rohepöörajad, põhiliselt sotsid ja Reformierakond – viidud tasemele, kus meil ei ole piisavalt võimsust," selgitas ta.

Koalitsioon: rohkem tootmisvõimsusi toob hinna alla

Koalitsioonipoliitikute sõnul toob tootmisvõimsuste lisamine elektrihinna alla. Riina Sikkuti sõnul tähendab see ka, et taastuvenergeetikale planeeritavad toetused hinda ei tõsta.

"See on olnud üks kõige olulisemaid küsimusi, mida oleme valitsuses arutanud. Iga toetus, mida maksame, peab olema oluliselt väiksem kui võit, mida tarbija saab madalamast hinnast. Nii nagu päike, olemasolev tuuleenergia on meil hinda alla toonud, nii toovad ka lisanduvad võimsused. Sest ainus tõene asi, mis kolleegide suust kostis, on see, et meil on Baltikumi piirkonnas tootmist vähe. Ja kui tahame hinda alla saada, meil on taastuvenergiavõimsusi juurde vaja," rääkis ta.

Sikkut tõdes, et taastuvenergiatoetuse jaoks raha saamiseks on erinevaid võimalusi, kuid Eesti on otsustanud selle koguda tarbijatelt. Lõpuks on tema sõnul küsimus aga lõpptulemuses.

"Lõpuks küsimus on kokkuvõttes. Ka minul, kas ma maksan elektri eest kaks või viis senti kilovatt-tunni eest rohkem ja sendi taastuvenergiatoetust või ma taastuvenergiatoetust ei maksa ja maksan elektri eest kõrgemat hinda, see lõpuks on matemaatika küsimus. See otsus, mis valitsuses tehti, põhineb eeldusel, et arvutused tõepoolest näitavad, et tarbija võidab hinnast rohkem," selgitas ta.

Sikkut lisas, et energeetikas otsuste tegemisel tuleb arvestada ka saastamist ja elektritootmise mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.

"See on maastiku ümberkujundamine, tervisekahjud on päriselt toimunud aastakümneid. Samal viisil me ei soovi jätkata. Meil on tootmisvõimsused, tehnoloogia on olemas, odav, seda saab kohe rajama hakata ja neid planeeringuid tuleb kiiresti menetleda," ütles ta.

Igor Taro ütles samuti, et kui elektritootmist suurendada, tuleb ka hind alla. Tema sõnul tuleb arendada kõiki tootmisvõimsusi, muu hulgas tuumaenergiat.

"Pakkumise suurendamisega hind ei tõuse ju, vastupidi," märkis ta ja ütles, et opositsioon ei paku tõsiseltvõetavaid lahendusi elektri hinnale, vaid tahab põlevkivielektri kasutamisega minna tagasi minevikku.

Reformierakondlane Annely Akkermann selgitas, et kui Eestis ei oleks olnud taastuvenergeetika arendamises 10 aastat otsustamatust, siis oleks ka siin praegu madalam elektrihind.

"Miks on Eestis vähe taastuvenergiat? Sest 10 aastat ei rajatud parke, olid vastuseisud kohalikes omavalitsustes. Eelmisel aastal toodeti taastuvenergiat 55 protsenti Eesti kogutarbimisest, Lätis 72 ja Leedus 77 protsenti. Kui meil poleks olnud vastuseisjate tõttu 10-aastast auku, siis ka meie võiksime saada väga palju odavamat elektrit," rääkis ta.

"Ja põlevkivist pole abi. Põlevkivielektri tootmise hind, on öelnud Eesti Energia juht, on praegu 18 senti, mis on päris kallis. Selle kohta ütleme, et see on liiga kallis. Kõige odavam on tuuleenergia, siis päikeseenergia, siis biomass," lisas Akkermann.