Vabariigi Valitsus on kuude kaupa arutanud meretuulepargi ehitamiseks 2,6 miljardi euro suuruse garantii andmist elektritarbijate taskust. Kõlanud on palju kriitikat, mitmed energeetikaeksperdid kahtlesid nendes arvutustes, millele tuginedes poliitikud väitsid, et elektri lõpphind tarbijale alaneb selle toetuse mõjul aastaks 2035 oluliselt, 14,9 sendini ja et see toob ühiskonnale kasu ligi viis miljardit. Seega tuli neljapäeval paljudele üllatusena või ootamatusena, kui ministrid teatasid pressikonverentsil, et valitsus peatab merepargi toetust võimaldava elektrituruseaduse menetlemise, hoolimata, et koalitsioonierakondade juhid jaanuari lõpus sõlmisid kokkuleppe, mis pani ühte punti maa ja mereparkide toetusskeemi, suuremahulise salvestuse kavandamise ja samuti tuumajaama võimaldavate riiklike ettevalmistuste jätkamise.

Neljapäeva hommikul sai avalikuks ka riigikontrolör Janar Holmi kiri peaministrile. "Ei eelnõust ega ühestki teisest materjalist ei ole võimalik tuvastada seda, et just see eelnõus esitatav valik tagaks tulevikus Eesti konkurentsivõimet toetava ja tarbijatele parima võimaliku elektrienergia hinna," ütles Holm.

"Samuti neljapäeva hommikul avaldas kolleeg Huko Aaspõllu ERR-i portaalis analüüsi, kus ta jõudis järeldusele, et kliimaministeeriumi merepargi toetuse arvutused on avalikkust eksitanud ja lubatud elektri hind ei realiseeruks
kokkulepitud mahus tuuleparke toetades, vaid koos suure hulga muude tingimuste täitudes.

Miks ikkagi ei suutnud kliimaministeerium selliseid arvutusi koostada, mis oleks veennud riigikontrolöri ja ka paljusid teisi nõudlikke kodanikke?

Mina tegin eile valitsusele ettepaneku minna edasi esmajärjekorras maismaa tuuleparkide toetamisega. On selge, et ajaliselt see on meile kõige olulisem. Sellega on kõige pakilisem ja vähempakkumised võiksime välja kuulutada, nii nagu plaanis oli, aprillis. Mis puudutab meretuuleparke, kus investeeringud on
oluliselt suuremad, siis on oluline see, et kliimaministeeriumis oleme pidanud läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, olen ise kohtunud mitu korda Euroopa energeetikavolinikuga ja tulemas on Euroopa puhta tööstuse lepe. See puhta tööstuse lepe on Euroopa algatus praeguses julgeolekuolukorras, kuidas Euroopa majanduse konkurentsivõime tagada.

On selge, et ajad on keerulised ja siin energeetikal on oma väga oluline roll. Me oleme näinud probleeme välisühendustega ja teame, et Euroopa jätkuvalt on importija. Ja nüüd Euroopa on võtnud selle prioriteediks. See lepe ei ole veel tervikuna avalikustatud, see tuleb järgmine nädal. Seal on mitmed asjad, mis muudavad meie meretuule turule tuleku soodsamaks, mis saavad anda investoritele rohkem kindlust ja mis saavad anda meile tarbijatena kindlust, et me saame seda teha soodsamal moel. Minu ettepanek valitsusele oli, et me ootame ära selle puhta tööstuse leppe, saame sealt parimad tingimused ja võtame koos nende tingimustega uue riigiabi loa, mis võimaldab meil teha seda kõike maksimaalselt soodsalt.

Ikkagi nendest arvutustest. Te saatsite neljapäeval ERR-ile kirjaliku õienduse. "Kliimaministeeriumist on välja jagatud ebakorrektne materjal, see ei ole, ega ole olnud valitsuse ega koalitsiooni otsuste aluseks. Korrektne arvutuskäik ja alused on valitsusele esitatud eelnõu seletuskirjas ja on ka varem olnud valitsusele esitatud kliimaministeeriumi energeetikaosakonna poolt," kirjutasite te.

Seletage, kuidas see siis praktiliselt käis. Kui 26. jaanuaril olid koalitsioonipartnerite juhid koos, kas siis nendel oli ees korrektne arvutus?
Aga siis keegi ametnik muutis selle arvutuse ebakorrektseks, lisas valesid andmeid ja siis vahepeal hakati ajakirjanikele ja ka näiteks riigikogu liikmetele jagama ebakorrektset arvutust?

See konkreetne tabel, kus olid sees valed lähte-eeldused, mis lipsas tõesti ka minu silme alt läbi, sest kogu selle materjali hulgas, mida me oleme välja andnud,
mida me oleme menetlenud, igat numbrit ma ei ole olnud suuteline kontrollima.
Küll aga on oluline siinjuures arvestada, et otsused on tehtud õigetel alustel, need on korrektsed andmed. See on selge, et taastuvenergia tulek on kasumlik.

See, mis oli vale selles ühes tabelis oli see, et oli sõna "ja" asemel sõna "või". See andis ametnikele valed eeldused ja sealt tuli hind, mis ei olnud siis nii madal kui ta on korrektsetes tabelites. See on loomulikult lubamatu, et materjali hulka sattus
ekslike andmetega tabel. Aga kordan veel kord üle - need andmed, mis kinnitavad, need põhjalikud analüüsid, mida on tehtud nii Eleringi poolt tellitud sellises suures, kus võetakse arvesse 18 riigi energeetika arenguid, elektrihinna kujunemist. Need kinnitavad meile üle, et kui me teeme ära need
vähempakkumised, ka sellisel kujul, nagu nad selles eelnõus plaanitud olid, siis tuleb keskmine börsihind 2035. aastaks alla 5,5 sendile. Kui me lisame sinna veel Estlink 3 mõju, milleks vahendid tulevad ülekoormustasust, mis on meile oluline, sest Soomes on üks maailma odavamaid elektrihindu ja see on meie plaanides, siis tuleb seesama prognoositav keskmine börsihind alla veel kuni 4,9 sendini.

Need andmed on kõik korrektsed. Seda, et me läheme edasi meretuulega järgmises etapis ja saame Euroopa tuge, et anda selles julgeolekuolukorras kindlust kogu ühiskonnale, ka arendajatele, et me saame parimad võimalikud riigiabi loa tingimused, on ainuõige valik.

Postimees väidab, et üheks teguriks, miks ministeerium otsustas meretuuleparkide toetamisest ajutiselt loobuda, oli akadeemik Jaak Aaviksoo tegevus viimase paari nädala jooksul. Nimelt küsis Aaviksoo kliimaministeeriumilt teabenõude korras välja alusandmed, mille põhjal ministeerium on teinud oma arvutuse tulevaste elektrihindade ja tarbimise kohta. Vähemalt üks minister on tunnistanud, et tema jaoks oli Aaviksoo kaudu saadud info viimane piisk karikas. Aaviksoo jagas kliimaministeeriumi vastuseid otsustajatega ning selgus, et tabelites esitatud andmed ei klappinud seletuskirjades toodud numbritega. Kas saate seda kinnitada või lükkate selle väite ümber?

See, mille alusel valitsus oma otsuseid teeb, need andmed on kõik korrektsed. Olen nüüd saanud Eleringilt ka kinnituse, et kogu see suur ja põhjalik analüüs... Kui nad seal nii-öelda kleebivad kinni need konfidentsiaalsed osad, mida loomulikult sellised analüüsid ka sisaldavad ja sellepärast on ka lepingutes konfidentsiaalsuse tingimused seatud... Avalikkus saab nendega hiljemalt esmaspäeval ka põhjalikult tutvuda. Aga tõepoolest. Minu ettepanek valitsusele, miks oodata pisut meretuulega, on see, et mulle on tulnud Euroopast signaal, et me saame seda teha kindlamatel alustel. Sest kui me kuulutame välja vähempakkumise, me tahame, et sinna tuleks võimalikult palju ka pakkumisi, et tarbija ka nii saaks võimalikult hea hinna. See on selle otsuse taust.

Nii et Aaviksool rolli ei olnud? See on valeinfo?

Ma ei oska öelda, millele teised valitsuse liikmed toetuvad, aga mina arvan, et meie valitsuse liikmed toetuvad siiski korrektsetele andmetele ja kui tahetakse omistada tõesti sellele ühele ekslikule tabelile nii suurt tähtsust, siis ma arvan, et see on lihtsalt pahatahtlik. Meie vastutus on võtta lauale seesama puhta tööstuse lepe. Kuigi see pole ametlikult veel avalikustatud, aga siiski meieni on jõudnud info, et seal on punktid, mis puudutavad just riigiabi loa tingimusi, lisaks punktid,
mis puudutavad elektri otseostulepinguid. Suured taastuvenergia tootjad, kellel on võimalus toota suurema osa ajast, saavad pakkuda stabiilsemat elektrienergiat. Merel puhub tuul sagedamini ning tuulikud on võimsamad – tootlikkus on umbes 15 protsenti kõrgem kui maismaal. Sageli sõlmivad sellised tootjad ka otseostulepinguid erinevate tööstusettevõtetega, tagades neile pikaajalise ja soodsa elektrihinna. Me tahaksime väga, et Eestisse tuleks uut,
puhast tööstust. Me usume, et Eestis on võimalik kasvatada palku, tuua siia innovatsiooni. Aga selle aluseks tihti on need PPA lepingud, ehk siis see tähendabki selline otseostuleping. Ja nüüd seesama puhta tööstuse pakett annabki uued garantiid, uued meetmed selleks, et neid lepinguid oleks võimalik teha. Eestis me sellega seni veel ei ole hakkama saanud, aga siit tuleb uusi võimalusi ja ma arvan, et valitsuse poolt oleks vale need võimalused kasutamata
jätta ja teha otsused ära ennatlikult.

Aga kui te kolmapäeval valmistasid ette materjalid valitsusele, siis seal ei olnud veel sõnagi sellest puhta tööstuse leppest. Mis hetkel teile siis see uus info tuli, et puhta tööstuse lepe on nüüd laual ja sellepärast tuleks edasi lükata see meretuulepargi toetuse pakett. Kas see tuli öösel või hommikul?

Materjale valmistatakse ikka pisut pikemalt ette ja ma arvasin, et on siiski korrektne eelnõu lõplik versioon ka valitsusliikmetele enne istungit kättesaadavaks teha. Nii valitsuse töö käibki. Viimase hetkeni me tegelikult pidasime läbirääkimisi nii komisjoniga kui ka tuli siis see puhta tööstuse leppe eelinfo. Ja 26. veebruaril ootame põnevusega ka selle avalikustamist.

Sotsiaaldemokraadid on mulle kirjeldanud, et veel kolmapäeva õhtul, kui nende fraktsiooni saadikutele taastuvelektri plaane tutvustati, oli kliimaministeeriumil täiskindlus, et aprillis tuleb meretuulepargi vähempakkumine. Kas siis kolmapäeva õhtul veel varjasite sotsiaaldemokraatide eest seda kõike, ise juba teadsite, aga mõtlesite, et neile ei räägi?

Te panete selle kõik väga dramaatiliste kuube. See, mis kolmapäeval oli sotside
fraktsioonil kokku lepitud meie energeetika osakonna taastuvenergia inimestega, see oli selline eelnõu eeltutvustus. Veelkord rõhutan üle, et eelnõu parlamenti tegelikult ei ju jõudnudki. Aga tõepoolest, need läbirääkimised komisjoniga ja minul energiavolinikuga toimusid tõepoolest asekantsleri, kantsleri ja ministri tasandil. Ega siis valitsuses ei oldud ju ka mingeid otsuseid tegelikult enne langetatud. Lihtsalt, kuna see teema on niivõrd suur ja oluline, siis see on saanud juba enne seda, kui üldse mingeid otsuseid langetatud on, väga palju arutelusid pidada ja ma arvan, et see on ju lõppkokkuvõttes positiivne.

Igatahes sotsiaaldemokraatide liider Lauri Läänemets ütleb, et talle tuli valitsuse istungil see täiesti ootamatult. Vastab see tõele? Kas ta sai valitsuse istungil teada, et hakkame nüüd otsustama?

Mina tegin lihtsalt ettepanekud, kuidas minu arvates on kõige parem Eesti jaoks meil edasi liikuda.

Lauri Läänemets ütles hiljem ka ERR-ile, et kliimaministeeriumis tuleb teha nüüd muudatusi. Milliseid muudatusi te nüüd teete kliimaministeeriumis?

Mina jätkan oma tööga ikka samamoodi selleks, et Eestis elekter saaks jätkusuutlik, taskukohane ja kindel.

Kas Läänemets pidas teid silmas, mitte ametnikke?

Novot. Ametnikega on selline lugu, et minister üldiselt ei võta tööle ega vallanda, kantsler saab siit teha omad järeldused ja on selge, et energeetika osakond, mis on väga oluline osakond, väga oluline valdkond, peab töötama veatult. Aga tõepoolest, siin kantsler teeb neid otsuseid.

Kas tuleks teha muutusi energeetika osakonna ametnike koosseisus?

Energeetika osakond peab suutma olla ülesannete kõrgusel ja minul peab ka olema kindlus, et ma saan oma ametnikke usaldada.

Praegu teil seda kindlust ei ole?

Me nägime, et siin tõepoolest... Aga mina ei süüdistaks siin inimesi, teeme oma tööd nii hästi, kui me saame. Loomulikult sellise suure teema puhul omistatakse igale numbrile, mis välja läheb... Ja sa peadki olema niivõrd kindel, et iga number ongi õige.

Kliimaministeeriumi ametnik Nikon Vidjajev ütles Huko Aaspõllule neljapäeval antud intervjuus, et meretuuleparkide eelistamine on seotud poliitilise tahtega ja ametnikud peavad seda järgima. Aga kui tegemist on poliitilise tahtega ja seetõttu läks asi untsu, siis miks teie hinnangul ametnikud peavad vastutama?

Ma veel kord rõhutan, et minu meelest ei ole mitte midagi untsu läinud, vaid vastupidi - on oluliselt suurem võimalus, et me saame meretuule Eestisse tuua nii, et see on annab kindlust, et see on tehtud kõige soodsamal viisil, et me saame ära kasutada võimalikke Euroopa algatusi. Ja selles julgeolekuolukorras olla ka kindlad, et arendajad saavad kapitali, et nad saavad tulla pakkuma, et neid pakkumisi on palju. See on see, mis tagab konkurentsi, mis tagab meile ka
soodsama hinna.

Reformierakonna toetus langes veebruarikuus 14 protsendile, mis on Kantar Emori küsitluste andmetel madalaim näitaja aastast 2004. Kuidas teie näete, kas ja kuidas meretuulepargi toetuse arutelu on Reformierakonna toetust mõjutanud?

Ma arvan, et Reformierakonna valijad ootavad meilt otsuseid, nad ootavad meilt mõistlikke otsuseid. Kui meil on võimalik teha asju kasumlikumalt Eestile, kui meil on rohkem võimalik kasutada ka eraturu võimalusi, mida ma näen, et see puhta tööstuse lepe võimaldab, et kasutada rohkem ära justnimelt erasektori võimekust investeerida, seda kindlust juurde anda, siis ma arvan, et need on positiivsed sammud. Lisaks, energeetika koosneb mitmetest aspektidest. Meie seisukoht on, et kindla elektriportfelli tagab see, kui meil on mitmekesine energiaportfell. Me ei saa jääda lootma ainult ühele energiatootmise viisile. Sellepärast me lähme edasi ka tuumaarengutega, koostame kliimaministeeriumis tuumaseadust ja majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo toob peatselt valitsusse ka tuuma eriplaneeringu algatamise, kus vaadatakse erinevaid asukohti. Lisaks analüüsime salvestust, meil on käimas Eleringi hange juhitavatele võimsustele, väga oluline on taastuvenergia kõrval ka juhitavad võimsused. Hetkel me vajame veel ka põlevkivi. Meil on riigikogu menetluses eelnõu, mis aitab põlevkivijaamad ka turul osalema, sest meil on oluline, et nad tooksid just seda külmade tuulevaiksete päevade tipukoormuse hinda alla. Kõiki neid aspekte on vaja teha, kõige selle kallal me teeme tööd.

Sotsiaaldemokraatide liider Lauri Läänemets on intervjuudes öelnud, et nüüd, kui sellest erakonna juhtide paketist üks osa, meretuuleparkide osa peatati, siis ei minda edasi ka tuumaplaneeringu osaga. Nad ei ole nõus heakskiitu andma sellega edasi minekuks. Aga teie ikkagi viite valitsusse teadmises, et see ei liigu sealt edasi.

Mina sain siiski suunised eile tööga tempokalt jätkata ja loomulikult otsustuskohti on palju. Nii valitsuses, riigikogus, need eelnõud, mis juba on riigikogus, need algatused, mida me siis valitsusele tutvustame ja veelkord. Ma arvan, et ka sotsiaaldemokraatidel ei ole selle vastu midagi, kui me saame sellise riigiabi loa, kui me saame kasutada puhta tööstuse leppe võimalusi, et meretuuleparkide tulek Eestisse oleks tõepoolest kindel nende mehhanismide abil ja me saame seda teha soodsamalt.

Kui te nii palju räägite sellest puhta tööstuse leppest ja sellele pandud ootustest, siis tooge mingi arvuline ootus ka kuulajatele. Kui seni eeldasite, et toetust või garantiid on vaja anda 2,6 miljardit, siis kui palju see garantii puhta tööstuse leppe abil allapoole läheb?

Ma jookseksin asjadest ette, kui ma seda täna ütleksin. Minu ettepanek valitsusele oligi, et ootame ära need algatused, vaatame, mis on sealt kõige
paremad meetmed, mida Eesti jaoks kasutada.

Aga kas see toob garantii alla 2,6 miljardi?

Seda me saame siis näha, kui meil on need valikud laual.

Ma olen ka suhelnud Euroopa Komisjoni inimestega ja nad on väitnud, et ega sealt midagi sellist ei ole tulemas. Sellepärast ma niimoodi skeptiliselt küsingi, et millel see kindlus põhineb?

Need elemendid, mis seal sees on, mis kindlasti on meile huvipakuvad, on just otselepingute sõlmimise garantiid. PPA-d. See on kindlasti oluline erasektorile
ja see on oluline selleks, et sedasama puhast tööstust siis ka Eestisse tuleks.
Siin on ka oluline, et kuidas anda kindlus, et meil on usk Eestisse, et Eestis on võimalik rajada uut tööstust, uut puhast tööstus. Sellele on taastuvenergia üks
suur eeldus. Aga selles julgeolekuolukorras on vaja võib-olla anda ka lisakindlust ja seda Euroopa näeb ja seda ta tahab pakkuda. Ootame selle algatuse ära, võtame need asjad lauale ja sealt saame teha järgmised otsused.

Neljapäeval peale otsust see elektrituru seaduse muutmine peatada avalikustas ministeerium ka eelnõu seletuskirja, kuigi ütlesite, et selle eelnõuga praegu edasi ei minda. Ma toon sellest eelnõust esile mõned arvutuskäigud, mis on ka küsimusi tekitanud. Võtan näiteks stsenaariumi maismaatuul ja meretuul, mis kirjeldab ca 2000 megavatti maismaatuulepargi võimsust pluss 1000 megavatti meretuulepargi võimsust ja see võiks siis aastaks 2035 börsihinna viia 4,9 sendi tasemele kilovatt-tunni kohta. Ja võimsusmehhanismi tasude ja muude tasudega kokku 15 sendi tasemele. Selles prognoosis on nii kirjas. Aga lünk on juba ju selles arvestuses, et selle 2,6 miljardise garantiiga rajatava 500 megavatise merepargi kõrvale peaks justkui keegi rajama ilma toetuseta veel 500 megavati ulatuses mereparki. Aga tuuleenergia assotsiatsioon on kinnitanud, ka sotsid on kinnitanud, et seda ei tule. Ka Lauri Läänemets ütles intervjuus, et see tugineb vaid ühe arendaja paljasõnaliselt väitel. Miks te olete sellise lünga juba siin arvutusse sisse kirjutanud, et 500 megavatti võimsust tuleks justkui juurde? Olete selle hinnaarvutuse sisse pannud, aga kõik ütlevad, et seda ei tule.

Meil arendajad tegelikult selle pika protsessi vältel, kus riigiabi luba taodeldi, kinnitasid, et see on tehtav.

Läänemets ütles, et üks arendaja ainult ütles, teie kasutate mitmust.

Meie oleme suhelnud siiski päris paljude arendajatega ja meil on olnud arusaam,
et kuus pakkumist on seal võimalikud. Aga tõepoolest, siin tuleb arvesse võtta kogu maailma, Euroopa olukorda ja Euroopa näeb täna, et on vaja anda ka
ettevõtjatele lisakindlust. Sellepärast sedasama puhta tööstuse leppe pakti ka tehakse. On selge, et ka ettevõtjad oma otsuseid tehes peavad vaatama, et asjad oleksid kindlad, et nad saavad neid võimsusi meile rajada. Aga tõepoolest, ka need analüüsid, ka see analüüs, mis oli Eleringi tellitud, sealt on ikkagi näha, et nii see hind alla tuleb. Ja ka Estlinki puhul me räägime väga palju ka välisühenduste tähtsusest. Euroopa mõte ongi selles, et meil on riikide vahel välisühendused.
Ühel hetkel on tuuleolud soodsamad ühes piirkonnas, teisel hetkel teises piirkonnas. Ja suuremat turgu on niimoodi, kui meil on olemas välisühendused, mis on ka turvalised, mis on täiesti uus teema, millele ekstra fookust pidevalt
Euroopa kohtumistel nüüd paneme. Ka selleks oleme taotlenud... Juba 600-miljoniline pakett on meil koos Balti riikidega, et ka oma kriitilist taristut kaitsta.
Need on need fookusteemad. Me saame teha asju siis, kui me anname kindluse ja kui me teeme neid võimalikult mõistlikul moel.

Veel üks näide august nendes stsenaariumides. 2035 olete arvestanud salvestuse mahu 500 megavatti olemasoluga ja sellega, et salvestustehnoloogiale täiendavaid kulusid ei lisandu. Kuidas te saate arvestada toetusteta pikaajalise salvestuse turule tulekuga, kui tegelikult vastav analüüs valmib kliimaministeeriumis ju alles aprillikuus? Ja ka näiteks selle Pakri vesisalvesti tegijad, arendajad on avalikult välja öelnud, et soovivad 20-aastast garantiid, nii ca 30 miljonit aastas, mis teeks näppudel arvutades 0,6 miljardit 20 aasta peale kõige kulukama stsenaariumi peale kokku. Miks te panete sellised eeldused hinna arvutusse sisse, mis ju veel ei ole kindlad?

Aga me ei räägi seal mingisugusest Pakri salvestusest ega mingitest miljonitest. Ühtegi sellist otsust pole langetatud.

Te eeldate, et see tuleb tasuta.

Ei, me ei eelda, et see tuleb. Ma räägin teile. Salvestus 500 megavatti. Täna meil on juba turul salvestust 33 megavatti, mis tekkis enne seda, kui käivitus sagedusreservide turg. Meil on käimas ka sagedusreservide turu pärast hange. On tulemas turupõhiselt väga palju turule ka akusid. Rajamisel on Eestis juba mandri Euroopa suurim akupark - 200 megavatti, mis on valmimas lähiaastatel. 2035. aastani on veel aega 10 aastat. Salvestus on ülioluline komponent, mis teeb kõikide taastuvenergia arendajate jaoks oma tegevuse mõistlikumaks.

Teie ise ju rääkisite intervjuudes ka sellest Pakri salvestist. Rääkisite analüüsi tellimisest, mis valmib aprilliks. Räägime sellest poolest, pikaajalisest salvestusest.

Jaa, aga selle rajamine võtab ju aega, väga kaua aega. Ja seal me analüüsime ju üldse võimalusi, kuidas saada just sellist suuremahulist salvestit. Mis puudutab üldse seda Paldiski projekti, millest siin juttu on, siis seal on hoopis teised kasud ka ühiskonna jaoks, mida me analüüsime. See, et meil salvestusvõimsusi on vaja ja et neid tuleb ka turutingimustel, see on selge. Sellepärast neid analüüsidesse sisse arvutatakse.

Kas te praegust seda vahepausi kasutate ka selleks, et kogu energiamiks, kogu energiamajanduse arengukava koostades uuesti lauale võtta? Riigikontrolör Janar Holmgi neljapäeval ütles, et Energia tulevikku ei saa üles ehitada juppidest, vaid seda tuleb vaadata tervikuna ja tervikuna tuleb vaadata süsteemile peale.

Loomulikult tervikuna ja tegelikult energiamajanduse arengukava, mis siis seda tervikut just 2035. aastani ja pisut suurema ette määramatusega ka 2050. aastani vaatab, on ju meil koos ja keskkonnamõju hindamised on käimas. Loomulikult vaatan otsa ka sellele, kas seda protsessi on võimalik kiirendada. Selliste suurte arengukavade puhul on ju väga põhjalikud kaasamisprotsessid, mis tõesti võtavad väga kaua aega, aga ma arvan, et need on siiski vajalikud protsessid.
Aga algmaterjalid on meil kõik valmis. Loomulikult vaatame üle ja vaatame ka, kas saame veel enam siis neid arutelusid ka ennetavalt pidada nii riigikontrolöri
kui ka riigikoguga.

Aga kas me saame nüüd selle lisaaja jooksul põhjalikud arvestused, stsenaariumid, milline lahendus Eestile oleks ikkagi kõige soodsam. Ka ettevõtjate Rohetiiger soovitas esmaspäeval avalikustatud raportis järgida tehnoloogia neutraalsuse printsiipi ja TTÜ professor Einari Kisel soovitas meretuulehanke asemel korraldada tehnoloogianeutraalse kolme kuni nelja teravatise tuuleelektrihanke. Kas kaalute nüüd ka teisi alternatiive, näiteks et merepargi hanke asemel tehnoloogianeutraalne hange? Et paneme need arvutused kõrvuti, teadlased, professorid, poliitikud, avalikkus saab vaadata koos algandmetega, kus ärisaladus on kaetud ja siis langetada otsuse.

Tegelikult see tehnoloogianeutraalne pakkumine oli ju laual 2023. aastal kuue teravatt-tunni ulatuses. Toonane valitsus otsustas, et see ei ole kõige mõistlikum. Meie jätkame maismaatuulega sellisel kujul, nagu on plaanitud, jätkame tuumaenergia arengutega, et oleks pikas perspektiivis olemas ka kindel baaskoormus.

2023 kindlasti valitsusel ei olnud ju nii palju arvutusi, nii häid mudeleid, nagu need on täna olemas.

Tegelikult see Eleringi uuring on tellitud juba 2022. aastal. Aga tõepoolest, mida me oleme nüüd kliimaministeeriumi poolelt saanud paremaks, on ligipääs Aurora
analüüsidele ja algandmetele. Kui me saame selgeks ka uued võimalused, mis meretuult puudutavad, siis loomulikult vaatame kõik värske pilguga üle ja teeme sellise lahenduse, mis on meile kõige soodsam.

Ühest arvutuskäigust on ju olulisem alternatiivide võrdlus. Kui palju maksab ühiskonnale, kui elekter tuleb mere- ja maatuulest, kui palju ainult maatuulest, kui palju siis kui on tuumajaam. Kui te annate ühiskonnale need valemid ja võrdlused ette, siis inimesed saavad otsustada ja ei teki ka kahtlusi, et kellelegi millegipärast ideoloogiliselt tahetakse anda justkui eelis.

Jaa. Ma arvan, et on väga oluline, et ühiskond usub sellesse, mida me teeme energiapoliitikas ja et me usume sellesse, et Eestis on areng võimalik ja on õitsemine võimalik.

Kas teil on praegu tunne, et ühiskond usub neid arvutusi, mis praegu
meretuulepargi õigustamiseks esile toodi?

Ma ütleks kokkuvõttes nii, et ma arvan, et ühiskond ootab veel suuremat kindlust ja selle me peame andma.

Tulen tagasi intervjuu alguse juurde, tsiteerisin Janar Holmi. Kas te olete tema kriitikaga nõus või te leiate, et riigikontrolör on kuidagi kallutatud või on tal mingi poliitiline motivatsioon teile nii-öelda ära teha? Kas te olete tema kriitikaga nõus?

Ma loodan, et ta saab enda jaoks need põhjalikud vastused ka, kui ta ise saab läbi töötada kogu selle seletuskirja ja analüüsi, mis on olnud meie arvutuste aluseks. Seal on need vastused olemas.

Aga kas tema kriitikal on alust või ei ole?

Mina jään enda juurde, et Eestile on kasulik teha neid algatusi, mida me oleme plaaninud. Aga kindlasti, kui tuleb võimalusi teha seda veel soodsamalt, siis ka neid peame me kasutama.