Üle poole sajandi mineraalvee villimisega tegelenud Värska Originaal ekspordib vett 14 riiki ja annab tööd ligi 70 inimesele, olles Setomaa valla üks olulisemaid maksutuludesse panustajaid.

Tootmiseks on ettevõttes kasutuses 800 amprit, lisaks sellele 100-kilovatise võimsusega päikeseenergiajaam. Ettevõtte vajadusi see enam ei kata.

"Näiteks eelmisel aastal pidime edasi lükkama jahelao ehituse selle tõttu, et meil oli valida, kas osta seadmeid tootmisse juurde või ehitada jaheladu," tõdes Värska Originaali äriarendusjuht Martin Raisma.

Värska Originaal soovib tootmise laiendamiseks juurde osta kuni 200 amprit.

Elektrilevi sõnul on see võimalik vaid juhul, kui tugevdada olemasolevat liini, kuna praegused koormused on täielikult ammendunud. See eeldab aga enam kui 120 000 euro suurust investeeringut kui ka vähemalt aastapikkust ooteaega. Seda juhul, kui ettevõte tasub ise kõik kulud, mida ta peaks ka nagunii tegema, kuna liigitub päikseenergiajaama tõttu elektritootjaks.

"Meil on elekter vajalik, kuid puudub selgus, millal uusi liine rajatakse. Aga meil oleks kindlasti vaja selgust, toimub see siis järgmisel aastal või kolme aasta pärast, et me saaksime oma tegevusi planeerida," rääkis Raisma.

Värska Originaal taotles aga lisavõimsust ka tavatarbijana teisel kinnistul, mis eeldab samuti olemasoleva liini tugevamaks ehitamist. Sellise versiooni puhul ei osata Elektrilevist aga, nagu kirjavahetusest selgub, öelda, millal võiks nad vajaliku investeeringu Värskas teha. See probleem laieneb ka teistele ettevõtjatele.

"Mis üle maakonna väärinduskeskuse projekt Obinitsa ehitatakse, seal nad said ka vajamineva liitumise ära, aga öeldi, et edasi on piir ees," sõnas Setomaa vallavanem Raul Kudre.

Elektrilevi tõdeb, et piirkonnas pole võimsustega priisata. Uute elumajade rajamine piirkonda on võimalik, ent suuremate võimsuste puhul on vaja nii raha kui ka aega. Lähiaastail on Elektrilevil plaan piirkonda investeerida 30 kuni 50 miljonit eurot.

"Need on tööd, mida me hakkame projekteerima 2027. aastal. Valmis võiksid nad olla 2033. kuni 2035. aastal. Probleem, mida me nüüd lahendame selle 30 kuni 50 miljoni eurose investeeringuga, ongi see, et piirkond tervikuna saaks areneda, et ei oleks ajalist ootamist. Ehk kui täna tuleb ikkagi väga suur liituja, siis ütleme jah, saab küll, maksab nii palju, aga valmis saab võib-olla kolme aasta pärast, võib-olla nelja aasta pärast," rääkis Elektrilevi juht Mihkel Härm.