"Aktuaalne kaamera" käis sõja alates esimesena tule alla jäänud Tšernihivis
Tšernihiv oli üks Ukraina linnadest, kuhu sõda kolm aastat tagasi esimesena jõudis. Linnakodanikud ütlesid "Aktuaalsele kaamerale", et keegi ei uskunud kolm aastat tagasi, et sõda võib päriselt alata.
Tšernihiv asutati 12 sajandit tagasi. Nende aastate jooksul on linn üle 20 korra olnud piiramisrõngas. Viimane kord juhtus see kolm aastat tagasi, kui Vene väed tungisid Valgevenest Ukrainasse.
"24. veebruaril kell neli või viis hommikul hakkasid nad pihta. Linna hakkasid kukkuma raketid. Tankid liikusid Valgevenest, see on meil lähedal. Tankid edenesid, võtsid meie külasid, tapsid inimesi. Me poleks seda oodanud, me ei olnud selleks valmis," meenutas Liudmila.
Kirjanik Vassõl Tšepurnõi ütles, et ei uskunud keegi, et algab sõda, sest see on loogikavastane.
"Selgus aga, et Venemaal ja Putinil pole loogikast aimugi. Mitte keegi ei uskunud ega olnud valmis. Esimesed kolm-neli päeva olime me šokis. Sõda, plahvatused, suur kaubanduskeskus põleb, pommid kukuvad. Me ei teadnud, mida sellest arvata," sõnas Tšepurnõi.
Tšernihivi ajaloomuuseumi direktor Mihhailo Žirohhov meenutab sõja algusega seoses valusat õppetundi.
"Ma mäletan, kuidas 22. veebruaril hakkasid levima jutud, et linnas on vähe pommivarjendeid. Linnavõim rahustas inimesi, rääkides, et äkki ei ole neid vaja. Elu aga näitas, et parem on sõjaks valmistuda ning kui seda ei juhtu, siis ei juhtu," ütles ta.
Tšernihiv oli ümber piiratud enam kui kuu aega. Kohalikus ajaloomuuseumis on terve saal pühendatud sellele, mis toimus kolm aastat tagasi.
"Linn oli kogu aeg tule all. 3. märtsil hukkus pommitamises 70 inimest. Suurtükitule alla jäid inimesed, kes seisid järjekorras, et leiba osta. Hukkus 17 inimest," sõnas Žirohhov.
Kolm aastat pärast suure sõja algust ei ole linnas näha toonaste pommitamiste tagajärgi. Enamik tabamuse saanud hoonetest on taastatud, endist hotelli "Ukraina", kuhu kukkus Vene rakett, lammutatakse. Täna on Tšernihiv suhteliselt rahulik koht. Kas kohalikud elanikud saavad aga kunagi venelastele andestada?
"Mul on viha ainult täiskasvanute vastu. Lapsed, kes on seal sündinud, ei ole süüdi. Neile aga, kes viisid sõjani, ma ei andesta mitte kunagi. Nad said ikkagi midagi teha. Rahvas peab mõtlema, millise liidri endale valib," vastas kohalik elanik Veronika.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: AK