Plaaniga kursis olevate, kuid anonüümsust soovivate inimeste sõnul on plaani taga Ida-Saksa endine luureohvitser Matthias Warnig, kes kuni 2023. aastani juhtis Kremli kontrolli all tegutsevale Venemaa gaasifirmale Gazprom kuuluvat Nord Stream 2 emaettevõtet.

Warnigi kava hõlmab USA ärimeeste kaudu Trumpi meeskonnani jõudmist osana jõupingutustest sõja lõpetamiseks Ukrainas, süvendades samal ajal USA ja Venemaa vahelisi majandussidemeid, rääkisid anonüümsed allikad FT-le. Washingtoni ametnike sõnul on mõned olulised Trumpi administratsiooni tegelased teadlikud algatusest tuua Nord Stream 2 projekti USA investorid ja nad näevad seda osana püüdlustest taastada suhted Moskvaga.

Kuigi huvilisi on olnud mitu, on üks USA investorite juhitud konsortsium koostanud juba kava Gazpromiga sanktsioonide lõpetamise järel tehingu sõlmimiseks, väitis üks kõnelustega lähemalt kursis olev, kuid anonüümsust soovinud inimene, kes keeldus avaldamast ka tulevaste võimalike investorite identiteeti.

FT andmeil kuulsid Euroopa Liidu kõrgemad juhid Nord Stream 2 töö taastamise aruteludest mõni nädal tagasi. Mitme Euroopa riigi liidrid on selle pärast mures ja on seda küsimust arutanud, väitsid mitu pädevat ametnikku FT-le.

Nord Stream 2 torujuhtme üks kahest torust õhiti sabotaažirünnakutes 2022. aasta septembris, kui hävitati ka vanema projekti Nord Stream 1 mõlemad torud. Teine Nord Stream 2 toru, mille aastane läbilaskevõime oleks 27,5 miljardit kuupmeetrit maagaasi, pole kahjustatud, kuid seda pole kunagi tööle pandud.

Nüüd avalikuks saanud plaan annaks USA-le teoreetiliselt enneolematut mõju Euroopa energiavarustuse üle ajal, kui EL-i riigid on asunud pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse oma sõltuvust Vene gaasist vähendama.

Kuid kava elluviimise ees seisvad takistused on siiski märkimisväärsed. See nõuaks, et USA lõpetaks Venemaale kehtestatud sanktsioonid, Venemaa nõustuks jätkama gaasi müüki, mille ta sõja ajal on peatanud ja Saksamaa lubaks gaasi pumbata oma territooriumi kaudu mis tahes potentsiaalsetele ostjatele Euroopas, tõdes FT.  

"USA peaks ütlema: "Noh, nüüd on Venemaa usaldusväärne, sest usaldusväärsed ameeriklased on selles osalised"," rääkis USA endine kõrgem ametnik, kes oli tehinguplaanist teadlik. USA investorid teeniksid raha mitte millegi eest, lisas ta.

Jutud tehinguplaanist tulevad ajal, kui Trumpi administratsioon kiirustab Ukrainas rahu saavutama, tihendades kahepoolseid kontakte Venemaaga, kuid olles neist välja jätnud Euroopa ja Ukraina. See on pahandanud Euroopa riike, mis kardavad, et Washingtoni kokkulepe Moskvaga võib hakata Euroopat ohustama. Trump on lubanud Venemaaga sügavamat majanduskoostööd, kui jõutakse rahulepinguni.

Ka Putin on rääkinud majanduslikust kasust, mis tema sõnul USA võiks saada koostööst Kremliga, kui Ukraina osas saavutatakse kokkulepe, väites, et mitmed ettevõtted on potentsiaalsete tehingute asjus juba ühendust võtnud.

Torujuhtme Šveitsis asuv emaettevõte Nord Stream 2 AG sai jaanuaris pankrotimenetluses erandliku, vähemalt nelja kuu pikkuse pikenduse.

Redigeeritud kohtudokumendi kohaselt väitis Nord Stream 2 aktsionär Gazprom menetluse pikendamise taotluses, et nii Trumpi administratsioonil kui ka Saksamaa valimistel tänavu veebruaris võib olla oluline mõju Nord Stream 2 seonduvatele asjaoludele. Viites osutatakse keerukale geopoliitikale ja sanktsioonirežiimile.

Warnig ütles Financial Timesile, et ta ei ole rääkinud ühegi Ameerika poliitiku või ettevõtte esindajatega, lisades, et [USA sanktsioonide aluse isikuna] peab ta selles osas reeglitest kinni.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et tal pole torujuhtme üle käivate kõneluste kohta mingit teavet. Gazprom keeldus kommenteerimast. Advokaat, kes esindas Nord Stream 2 Šveitsis käivas pankrotimenetluses ja kohtu määratud Nord Steam 2 võlausaldajate esindaja ei vastanud FT kommentaaritaotlustele.

Endise Saksa DV salapolitsei Stasi ohvitser Warnig (69) on rääkinud, et temast sai Putini lähedane sõber 1990-ndatel pärast seda, kui ta asus juhtima Dresdner Banki esindust Peterburis, kus tollal avalikkusele tundmatu Putin juhtis linna välissuhteid.

Nad said nii lähedasteks, et Putin palus Warnigil anda oma tütardele peavarju enda majas ajal, kui nende ema oli autoõnnetuses raskelt vigastada saanud. Putin, kes räägib vabalt saksa keelt, õpetas aga Warnigi lapsi Davosis suusatama ja kutsus ta oma isa (1999. aastal toimunud – toim.) matustele, selgub 2023. aastal Die Zeitis avaldatud intervjuust endise Stasi ohvitseriga.

Kuid Warnig nimetas Putini sissetungi Ukrainasse kirjeldamatuks veaks ja astus tagasi kahest Kremli juhitud energiaettevõtte juhatustest pärast seda, kui Venemaa 2022. aastal Ukraina täiemahulist sõda alustas, tõdes FT.

Ta ütles Die Zeitile, et tegi Putinile isikliku pöördumise sissetung lõpetada, ja ütles, et Venemaa liider on nii isoleeritud, et ainus inimene, kes talle veel midagi öelda saab, on tema.

Warnig lahkus torujuhet hallanud Venemaa omanduses olevast ettevõttest Nord Stream 2 AG 2023. aastal, kuid ütles Die Zeitile, et Gazpromi tegevjuht Aleksei Miller katab selle kulusid lootuses säilitada see, mis veel alles on jäänud.

USA presidendi Joe Bideni administratsioon pani Warnigi ja Nord Stream 2 sanktsioonide alla 2022. aastal. Bideni valitsuse ametnikud ei olnud huvitatud Venemaal tegutsemise kogemusega USA ärimehe Stephen Lynchi eelmisel aastal tehtud ettepanekust osta Nord Stream 2, märkis FT.

Pärast seda, kui Lynch esmakordselt huvi avaldas, on tulnud esile teised potentsiaalsed investorid. Gazpromi puudutavate aruteludega kursis olev inimene ütles FT-le, et kõnelusi on peetud Lynchi omast erineva USA juhitud konsortsiumiga.

Lynch keeldus teemat Financial Timesile kommenteerimast. Ta on taotlenud USA riigikassa välismaiste varade kontrolli ametilt litsentsi Nord Streami ostupakkumise jaoks. Lynchile on varem antud selline litsents, et teha pakkumine sanktsioonide alla pandud Venemaa suurpanga Sberbanki Šveitsis asuva endise tütarettevõtte omandamiseks 2022. aastal, märkis FT.

Trump oli oma esimesel ametiajal presidendina (2017–2020) torujuhtme suhtes tugevalt kriitiline. Nord Streamist oli saanud sümbol nende jaoks, kes süüdistasid Saksamaad – ja laiemalt Euroopat – selles, et nad toetuvad liiga palju Vene gaasile ja aitavad sellega rahastada Moskva sõjamasinat, kommenteeris Financial Times.

Kuid nüüd näeb mõni Trumpi meeskonna liige torujuhet strateegilise varana, mida saab administratsiooni ametnike sõnul kasutada Ukraina rahukõneluste mõjutamiseks.

Samas on Nord Streami 2 keeruline omandistruktuur tõsiseks takistuseks mis tahes potentsiaalsete investeeringute jaoks, märkis FT.  Nord Stream 2 kuulub sajaprotsendiliselt Gazpromile, kuid viis Euroopa energiaettevõtet – Shell, Uniper, OMV, Engie ja Wintershall – andsid laenude kaudu ühiselt umbes poole selle 11 miljardi dollari suurustest ehituskuludest. Kõik viis on need võlad nüüdseks kustutanud.

Saksamaa valitsus peatas 2022. aastal Nord Stream 2 litsentsimenetluse ega väljastanud kunagi selle käitamiseks vajalikke dokumente.

Torujuhtme omamine võiks teoreetiliselt anda USA investoritele hoova, et kontrollida Venemaa gaasivooge Euroopasse, mis on tankeritega toodava USA veeldatud maagaasi ekspordi võtmeturg.

Kuid USA endised ametnikud ja Venemaale investeerimise kogemustega lääne ärimehed ütlesid, et Trumpi ja Putini kokkuleppest üksi ei piisa, et Nord Stream 2 uuesti käima saada.

"Ma ei kujuta ette, et ühegi suurema USA korporatsiooni juhatus ütleks: "Hei, lähme tagasi Venemaa turule!" ja ka venelased teavad seda – nad on näinud neid võnkumisi Ameerika poliitikas," ütles üks endine USA kõrgem ametnik. "Euroopas on endiselt paigas sanktsioonid ja Saksamaa otsus Nord Streami rehabiliteerimiseks põhjustaks tohutuid lahkhelisid. Selline võimalus on väga ebatõenäoline."