"Sõltumatus Vene gaasist on Saksamaa valitsuse jaoks julgeolekupoliitika seisukohalt strateegilise tähtsusega ja me jääme selle juurde," seisis Saksamaa majandusministeeriumi avalduses.

Sellega vastas ministeerium väljaandes Financial Timesi nädalavahetuse ilmunud artiklile, et Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini sakslasest sõber ning Nord Stream 2 endine tegevjuht teeb USA-s lobitööd projekti taaskäivitamiseks.

Saksa võimud peatasid Venemaa gaasiettevõttele Gazprom kuuluva Nord Stream 2 sertifitseerimise protseduurid 2022. aasta 22. septembril, pärast seda, kui Venemaa tunnustas ametlikult kahte Ida-Ukrainalt okupeeritud piirkonda.

Sama aasta 26. septembril toimusid Läänemere põhjas seni teadmata isikute korraldatud plahvatused, mis purustasid Nord Stream 1 gaasijuhtme mõlemad torud ning Nord Stream 2 gaasijuhtme ühe torudest.

Šveitsi kohus pikendas jaanuaris Nord Stream 2 võla restruktureerimise tähtaega 9. maini, lisades, et kui seda tähtaega ei järgita, kuulutatakse välja ettevõtte pankrot. Nord Stream 2 aitasid oma laenudega ehitada ka viis Euroopa energiaettevõtet – Shell, Uniper, OMV, Engie ja Wintershall – tasudes ühiselt umbes poole selle 11 miljardi dollari suurustest ehituskuludest.

Katsed gaasieksporti Nord Stream 2 kaudu taaskäivitada mõistis esmaspäeval hukka ka Eesti, nimetades seda Euroopa energiajulgeoleku seisukohalt sammuks vales suunas.

"Õige koht Nord Stream 2 jaoks on katkisena mere põhjas," ütles Eesti välisminister Margus Tsahkna esmaspäeval tehtud avalduses.

Osaliselt kahjustatud Läänemere gaasijuhe Nord Stream 2 ei ole sertifitseeritud ja seetõttu ei saa seda kasutada, ütles Saksamaa valitsuse pressiesindaja varem, lisades, et sertifitseerimine on majandusministeeriumi pädevuses.

Saksamaa tugines aastakümneid suuresti Vene gaasile, kuid nüüd on saanud Norrast tema suurim tarnija pärast seda, kui Ukraina sõda viis Saksa gaasivarustuse mitmekesistamiseni.