Konjunktuuriinstituudi hinnainfo näitab, et piimatoodetest oli veebruaris suurimaks kallinejaks 20-protsendilise rasvasisaldusega hapukoor: aasta eest maksis see 3,25 eurot, tänavu aga 3,84 eurot ehk üle 18 protsendi rohkem.

Ka või kilohind on 12 protsenti mullusest kallim, 12,87 eurolt on see aastaga kerkinud 14,40 euroni.

Kümme protsenti hinnalisa on saanud kohvikoor ja kaheksa protsenti on tõusnud juustukilo maksumus.

Ainsad piimatooted, mille hind on langenud, on kilepakendis piim ja keefir, ehkki mõlema puhul jääb hinnalangus ühe sendi juurde. Kui aga vaadata mõlema puhul keskmist hinda, mille puhul lähevad arvesse nii kile- kui ka tetrapakendis müüdud tooted, siis keskmiselt on ka piim ja keefir kahe protsendi jagu hinnalisa saanud.

Kui võrrelda piimatoodete hinda jaanuaris ja veebruaris, siis ühe kuuga suuri muudatusi ei toimunud, kuid kahe protsendi võrra kallinesid hapukoor ja juust.

Munade puhul astuvad Eesti ja importmunad eri jalga. Kohalike kanade munad on odavnenud keskmiselt üheksa protsendi võrra, nii et kümne munaga karp maksis veebruaris 2,53 eurot, samas kui aasta eest oli selle hind 2,78 eurot. Kui aga kõrvutada L- ja M-suuruses munade hinda, siis viimane on aastaga odavnenud ligi 12 protsenti ja L-suuruses munad kuus protsenti.

Importmunade hind on sõltuvalt suurusest 11–13 protsenti kallim kui aasta eest, nii et keskmiselt maksab karp 2,66 eurot.

Selle aasta jaanuari ja veebruari võrdluses importmunade hind märkimisväärselt ei muutunud, küll aga langes kohalike munade hind kümne protsendi võrra.

Lihatoodete puhul näitab aastavõrdlus üsna sarnast seisu ja kohati ka langust, mis jääb aga valdavalt mõne protsendi juurde.

Nii seakarbonaad kui ka kondita sealiha on ühe protsendi võrra soodsamad kui eelmise aasta veebruaris, mis näiteks karbonaadi puhul tähendab, et mulluse 8,92 euro asemel maksab see tänavu 8,80 eurot kilo eest.

Kondita veiseliha hind on vähenenud ligi kolme protsendi võrra ehk 18,01 euro juurest 17,53 euroni. Suitsukarbonaad on odavnenud kahe protsendi võrra ning lihatoodetest suurim langus on tabanud keeduvorsti, mille sai veebruaris kätte 6,43 euro eest ehk ligi viis protsenti soodsamalt kui möödunud aasta samal kuul.

Samal ajal on sea ribiliha kolme protsendi võrra kallim kui mullu ja maksab toonase 8,60 asemel 8,89 eurot kilo eest.

Hinnalisa on saanud ka importbroiler, mis on praeguseks nelja protsendi võrra kallim ja maksab 4,05 eurot. Kohalik broiler on aga protsendi võrra odavam, hinnavahe aastatagusega on siiski kõigest neli senti.

Ühe protsendi võrra on kallinenud ka kodune hakkliha ning viinerid maksavad kaks protsenti rohkem kui aasta eest.

Tänavuse jaanuari hindadega võrreldes jäi veebruaris lihatoodete hind üsna muutumatuks – tõusud ja langused jäid kahe protsendi piiresse, välja arvatud searibi ja suitsukarbonaad, mis kallinesid kolme protsendi võrra. Keeduvorsti hinnale lisandus samuti veidi alla kolme portsendi.

Kala hind, mille hinnakõikumine on alati suurem, liikus poelettidel pigem ülespoole. Nii kallines jahutatud forell viiendiku võrra, aastataguselt 9,85 eurolt 11,79 euroni. Ka forellifilee kallines viie protsendi võrra 17,13 euroni. Jahutatud räimerümba hind kallines üle üheksa protsendi võrra.

Lõhe hind läks aga poodides kümne protsendi võrra odavamaks, 13,16 eurolt 11,82 euroni.

Turgudel on kala hind poelettide omast erinev ning hinnatõusud ja -langused käivad täiesti eri rütmis, mida näitavad ka veebruari andmed. Poodides ligi 20 protsenti kallinenud forellikilo läks turul aastaga 21 protsenti odavamaks, olles aasta eest maksnud 16,57 eurot, tänavu aga 13,08 eurot kilost.

Jahutatud forellifilee odavnes turul 11 protsendi võrra 29,23 eurolt 26,07 euroni, lõhefilee odavnes 11 ja ahven 12 protsendi võrra. Jahutatud räime kilohind kasvas aga viiendiku võrra ning jahutatud kohafilee kallines kümme protsenti.

Köögiviljade rindel on langus tabanud kohalikku kurki, mille kilo eest tuli mullu maksta 6,78, nüüd aga 4,77 eurot, mis tähendab, et hind on langenud 30 protsendi võrra. Importkurgi hind on muutunud vastupidises suunas ehk kallinenud 18 protsenti.

Mugulsibula kilo maksis aasta eest 1,09 eurot, tänavu aga 79 senti ehk 28 protsenti vähem ning ka kohaliku õuna saab kätte ligi 20 protsenti soodsamalt. Ligi veerandi võrra, 59 sendilt 45 sendile on langenud porgandi hind.

Samal ajal on paljude köögiviljade hinnad ka kallinenud. Peakapsakilo maksab praeguseks 28 protsenti aastatagusest rohkem ja importkurk on 18 protsenti kallim. Eriti muljetavaldav on importtomati hinnatõus: eelmise aasta veebruaris sai kilo kätte keskmiselt 2,91 euroga, tänavu aga lausa 52 protsenti kallimalt ehk 4,41 euroga kilo eest.

Köögiviljade hind on paljudest teistest kaupadest muutlikum ka lühiajalises võrdluses. Võrreldes jaanuariga oli näiteks kohalik kurk veebruaris kümme protsenti kallim, importkurk aga maksis 20 protsenti rohkem. Ka kohalik õun kallines ühe kuuga 15 protsenti.

Teravilja- ja pagaritoodete hind ei ole palju muutunud. Leiva hind on aastaga kolme protsendi võrra odavnenud ehk kilo maksis mullu 2,97 ja nüüd 2,88 eurot.

Saia hind on samas neli protsenti tõusnud. Nisujahu hinnamuutus on alla ühe protsendi ehk kilo maksis veebruaris 1,19 eurot, ühe sendi vähem kui aasta eest. Kaerahelveste hind on aga aastatagusega sama, 2,25 eurot.

Ainsana on suurema muutuse läbi teinud suhkru hind. Selle kilo maksis eelmisel kuul 1,05 eurot, kuid aasta eest oli suhkru hind 22 protsenti kallim, 1,35 eurot.

Kuuvõrdluses muutus teraviljatoodete seas märgatavalt saia hind, mis tõusis veebruaris võrreldes jaanuariga kuue protsendi võrra.