"Me peaksime tänaselt 20 000-lt jõudma (praeguste plaanide kohaselt – toim.) lähiaastatel 31 000-ni," ütles Rinkevičs ning viitas riigi relvajõudude ülema esitatud kavale relvajõudude koosseisu suurendamisest, kuhu kuuluvad maakaitse, reservväelased, elukutseliste üksused ja riigikaitseteenistus.

"Aga võib-olla [peaksime] seda isegi kahekordistama - 38 000-ni? Alustame sellest esimesest sammust - 20 000-lt 31 000-le, aga kuna kaitsevõime vastavalt areneb, ei saa välistada edasist kasvu," rääkis president pärast peaminister Evika Siliņaga kohtumist antud pressikonverentsil.

Rinkēvičs ütles, et kaitse-eelarvet suurendades on Lätil võimalik osta juurde relvi, kuid vaja on ka relvajõudude suurust kasvatada, sest keegi peab selle tehnika ja relvastusega opereerima.

President tõi välja, et suurendamine peaks toimuma järk-järgult ning massiline värbamine ei ole võimalik. Ta selgitas, et küsimus on infrastruktuuris ja instruktorites. Riigi relvajõud hoolitsevad juba mõlema eest, kuid praegu poleks võimalik massiliselt sõdureid värvata ega välja õpetada. Ta märkis, et eesmärk ei ole kvantiteet.

"Seda tuleb teha nii, et ei oleks ainult arvud, vaid kvaliteetselt koolitatud sõdurid," ütles president.

"Me räägime alati koostööst liitlastega, räägime NATO lepingu artiklist 5, artiklist 4, aga ärgem unustagem, et NATO lepingul on ka artikkel 3 – et ka iga riik peab ise tugevdama oma kaitsevõimet, olema suuteline end kaitsma," rõhutas Rinkevičs.

Eelmisel aastal avalikustatud Läti relvajõudude arengukava 2025-2036 näeb ette selle rahuaja struktuuri suurendamist järgmise 12 aasta jooksul 31 000 sõdurini. Selle koosseisu kuuluvad 4000 kutsealust, kes teenivad 11 kuud, 8000 elukutselist sõdurit, 12 000 maakaitseväelast ja 7000 kõrge valmisolekuga reservväelast, kes kutsutakse igal aastal väljaõppele oma oskuste ja lahinguvalmiduse säilitamiseks.

President ja peaminister Siliņa ütlesid, et relvajõud võiks plaani kiiremini ellu viia.