California põhjapiirkonna kohtunik Yvonne Gonzalez Rogers lükkas kõik miljardäri argumendid tagasi, nimetades taotletud meetmeid erakordseteks, vahendas uudisteagentuur Interfax väljaandes Financial Times avaldatud uudist.

OpenAI tuntuim toode on tehisaru (AI) kasutav vestlusrobot ChatGPT.

Musk esitas avalduse eelmise aasta lõpus, öeldes, et OpenAI ning selle asutaja ja tegevjuht Sam Altman rikkusid konkurentsireegleid ning kaldusid kõrvale idufirma algsest missioonist, valides tehisintellekti loomise kasumi, mitte üldise hüvangu eesmärgil.

Miljardäri sõnul palus OpenAI monopolidevastaseid seadusi rikkudes investoritel konkurente mitte rahastada ja selle muutmine mittetulundusühingust kasumit taotlevaks üksuseks rikub tema kohustusi esmaste investorite, sealhulgas Muski enda ees.

Samal ajal tõi Gonzalez Rogers kohtu kuulamised Muski väite kohta OpenAI ümberkujundamise ebaseaduslikkuse kohta varasemale kuupäevale - selle aasta sügisele. Kohtunik viitas kaalul olevale avalikule huvile ja võimalikule kahjule ebaseadusliku ümberkujundamise korral.

Veebruaris sai teatavaks, et Musk ja rühm teisi investoreid olid esitanud pakkumise OpenAI-d kontrolliva mittetulundusühingu ostmiseks 97,4 miljardi dollari eest. Altman vastas sellele Muskile kuuluvas sotsiaalvõrgustikus X (endine Twitter), öeldes: "Ei, aitäh, aga me ostame Twitteri 9,74 miljardi dollari eest, kui soovite." Musk omandas Twitteri 2022. aastal 44 miljardi dollari eest.

Hiljem ütlesid miljardäri advokaadid, et ta võtab pakkumise tagasi, kui OpenAI juhatus keeldub seda äristruktuuriks muutmast, kirjutas The Wall Street Journal.

2024. aastal esitas Musk OpenAI, Altmani ja ettevõtte presidendi Gregory Brockmani vastu hagi, süüdistades neid lepingurikkumises ja ebaausates äritavades.

Muskil on oma tehisaru idufirma xAI.

Musk asutas OpenAI koos Altmaniga 2015. aastal mittetulundusühinguna, kuid lahkus enne ettevõtte tegevuse sisulist algust. Ta asutas konkureeriva AI idufirma xAI 2023. aastal.

Musk, kellele kuulub lisaks tehnoloogia- ja sotsiaalmeediaettevõttele X ka elektriautode tootja Tesla ja kosmoseettevõte SpaceX, on USA presidendi Donald Trumpi lähedane liitlane. Ta kulutas rohkem kui veerand miljardit dollarit Trumpi valimiskampaaniaks ja määrati nüüd juhtima valitsuse tõhususe osakonda, mille ülesanne on föderaalse bürokraatia radikaalne vähendamine. Musk kritiseeris hiljuti 500 miljardi dollari suurust OpenAI juhitud projekti, mille Trump Valges Majas välja kuulutas.

OpenAI üritab nüüd mittetulunduslikust üksusest üle minna kasumit taotlevaks ettevõtteks, mis on organisatsiooni kinnitusel vajalik, et kindlustada parimate AI-mudelite väljatöötamiseks vajaminev kapital.

Musk kaebas Altmani ja teised eelmise aasta augustis kohtusse, väites, et nad rikkusid lepingusätteid, seades tehisintellekti edendamisel kasumi avalikust hüvest ettepoole. Novembris taotles ta USA ringkonnakohtunikult esialgset õiguskaitset, mis blokeeriks OpenAI-l ülemineku kasumit taotlevaks struktuuriks.

Muski hagi OpenAI ja Altmani vastu ütleb, et asutajad pöördusid esialgu tema poole, et rahastada mittetulundusühingut, mis keskendus tehisintellekti arendamisele inimkonna kasuks, kuid nüüd on see keskendunud raha teenimisele.

"OpenAI-l on aeg naasta lõplikult avatud lähtekoodiga turvalisusele keskendunud jõu juurde, mis ta kunagi oli," ütles Musk veebruaris tehtud avalduses. "Me hoolitseme selle eest, et see juhtuks."

Altman ütles töötajatele saadetud sõnumis, et ettevõtte nõukogu kavatseb öelda, et tal pole Muski pakkumise vastu huvi.

Muski juhitavasse konsortsiumisse kuuluvad tema tehisintellekti idufirma xAI, Baron Capital Group, Emanuel Capital ja veel mitu äriühingut.

Wall Street Journali andmetel võib xAI ühineda OpenAI-ga pärast tehingut. xAI kogus hiljuti investoritelt kuus miljardit dollarit, mis tõstis ettevõtte vääruse 40 miljardi dollarini, ütlesid allikad Reutersile.