Eesti ajaloo suurim, kuni 900 miljoni euroni küündiv riigihange meelitas siia tõelised maailmanimed. "Tellija vaates kahtlemata õnnestumine, kuivõrd ühtegi keskpärast tegijat ei ole. Kõik on head," kiitis Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.

Prantslaste Bouygues Travaux Publics lõi kaasa maailma pikima Hongkongi ja Hiinat ühendava silla rajamises. Saksa perefirmale kuuluv Leonhard Weiss teab raudtee-ehitusest tõenäoliselt kõike, samamoodi ka Soome juurtega GRK grupp.

Teise Prantsuse firma Vinci Construction Geoinfrastructure portfooliosse mahuvad nii kiirraudtee Inglismaal kui ka hüdroelektrijaama tamm Senegalis. Viiendana sättis end stardijoonele Eesti kapitalil põhinev Verston, mille viimase aja töödest paistavad silma Reidi tee ja Sopi-Tootsi tuulepark.

Keegi ei osalenud hankel üksinda. Verston kerkis esile sellega, et pani kokku ainult kodumaistest ettevõtetest koosneva konsortsiumi. Aga kohalikke ettevõtteid on ka teistes võistkondades. Bouygues Travaux Publics võttis appi KMG Infra. Leonhard Weiss lõi käed Infortari kontserni kuuluva INF Infraga. GRK osaleb hankel koos Merkoga ja Vinci Construction Geoinfrastructure partnerite seas on Trev-2 grupp. Igas konsortsiumis on vähemalt neli ettevõtet.

Punkte jagati nii meeskonnaliikmete kogemuse kui ka koostöövõimekuse eest

Esimeses voorus pidid pakkujad kirjeldama oma meeskonda. Muu hulgas oli vaja kirja panna võtmeisikute tööülesanded ja nende senised edukad projektid. Meeskonnast veel olulisem oli projekti plaani kirjeldus ehk see, kuidas kavatsetakse tuhandetest liikuvatest osadest koosnevat protsessi rööbastel hoida. Vahetult enne jõule valiti välja neli edasipääsejat.

"Välja jäi Eesti konsortsium," sõnas Salomets, ja lisas, et täpsemad punktitabelid avaldatakse pärast hanke lõppu.

Kohe pärast pühi algas teine voor. Selle käigus asuti kõigi nelja konsortsiumiga juba võimalikku lepingut läbi rääkima. Veebruaris kohtuti kõigiga arendustöötubades.

"Käiakse läbi reaalsed sisulised kaasused, hinnatakse seda, kuidas pakkujad nende lahendamisega hakkama saavad," selgitas Salomets. "Arvestades seda, millise eelarve ja ajakava surve all projekt on, siis arendustöötoad tegelesidki konkreetsete kaasustega."

Kogu protsessi jooksul pandi pakkujatele hindeid. Näiteks 30 protsenti kogu hanke punktidest võis saada projektijuhtimise ja koostöövõimekuse eest. Töötubades, kus osalesid ka Rail Baltic Estonia võtmeisikud, hinnati muu hulgas, kas pakkujad suudavad ajaraamis püsida, usaldust ehitada, eesmärke seada ja mis kõige olulisem – tellija huvidega arvestada.

"Kogu seitsekümmend protsenti ehk kvaliteedi poole hindamine käis viimase hetkeni ehk 14. veebruarini," sõnas Salomets.

Punkt punkti mäng

Hanke hindamistabeli järgi jagunevad punktid nii, et projektimeeskonna kirjelduse osakaal on kümme protsenti ja projekti plaani kirjelduse osakaal 15 protsenti maksimaalsest lõppskoorist. Projektijuhtimise ja koostöövõimekuse eest antakse kuni 30 protsenti ja kaasuse ülesande lahendamise eest kuni 15 protsenti punktidest.

Töötasu määrab hankest kõigest 30 protsenti. Anvar Salomets rõhutas, et töötasu ei tähenda ehitamise lõpphinda – see kujuneb hiljem vastavalt turul kehtivatele hindadele ja tellija eelarvele.

Hankel pakutud töötasu koosneb ettevõtte üldkuludest ja oodatud kasumimarginaalist. Need numbrid pidi pakkujad paberile panema 28. veebruariks. Nüüdseks on ümbrikud Salometsa kinnitusel avatud. "Selles vaates midagi kõrvale ei pea lükkama, et justkui ei mahuks eelarvesse ja tulemust ei saa vastu võtta," sõnas Salomets.

Kui ettevõtted soovitud töötasu paberile panid, ei teadnud nad, kui palju punkte neile kvaliteedi eest anti. Niimoodi prooviti vältida igasugust skeemitamist. Ettevõtted ei tea tulemusi tänaseni, aga hankekomisjon lööb juba punkte kokku.

"Tegelikult on väga võrdsed konsortsiumid ja nüüd ka selles viimases etapis me näeme, et on ühtlane tase, punkt punkti mäng. Kindlasti läheb tihedaks rebimiseks," rääkis Salomets.

Neljast kaks saavad tööd

Paberite järgi peaks hanke tulemus selguma ülejärgmise nädala reedeks. Salomets ütles, et otsus võib sündida ka paar päeva varem või hiljem.

See, kes saab kokkuvõttes kõige enam punkte, ehitab raudtee valmis Ülemiste jaamast Pärnuni. Kusjuures Tootsi ja Pärnu vahel tuleb neil ka projekteerimine lõpetada ja muldkeha rajada. Selle osa eeldatav maksumus ilma ehitusmaterjalideta on 394 miljonit eurot.

Konsortsium, mis jääb hankel teiseks, saab valmis ehitada Pärnu ja Ikla vahelise lõigu. Seal tuleb põhimõtteliselt otsast alustada. See tähendab projekti, kõikvõimalikke loataotlusi, muldkeha, viadukte ja rööpaid. Lõunapoolse osa eeldatav maksumus ilma materjalideta on 332 miljonit eurot. Ja kui läbi ettevõtjate ostetakse ka materjalid, siis võib kokkulepete hind küündida üle 900 miljoni euro.

Võitjatest oodatakse partnereid ja see pole sõnakõlks

Igas mõttes erilisele hankele peaks järgnema ka eriline koostöö. Alliansshanke tingimused on üles ehitatud nii, et nendest, kes lõpuks lepingusse jõuavad, peaks saama tellija ehk Rail Baltic Estonia partnerid.

Sisuliselt tähendab see, et tööle hakatakse ühisel kontoripinnal, mille ettevalmistamise eest hoolitsevad hanke võitnud ettevõtted. Juhul, kui midagi õnnestub ära teha plaanitust kiiremini või odavamalt, saavad ettevõtted reeglite järgi preemiat.

Hankija saab aga igal hetkel öelda, et jätame mõne asja tegemata või teeme midagi teisiti, kui seni plaanitud.

Anvar Salomets ütles, et taoline koostöö eeldab mõtteviisi muutust nii tellijalt kui ka turuosalistelt. "Aga mudelina on see tänases olukorras ainuvõimalik," lisas ta. "Surve ajakavale ja eelarvele tingib vajaduse omada paindlikkust ja tugevaid töövõtjaid, kes samaaegselt suudavad tehnilisi lahendusi üle vaadata, ümber teha ja ülikiiresti ehitustegevusi mobiliseerida."

Euroopa Komisjon ootab, et rongid sõidaks Tallinnast Varssavisse hiljemalt 2030. aasta lõpus. Et tähtajaks valmis jõuda, peaks järgmised viis aastat kõik ilma tõrgeteta kulgema. Ehkki Rail Balticu riskimaatriks on alati pigem punakates toonides olnud, paistab sealt eredalt esile võimalik hankevaidlus.

"Vaidlustamise risk alati on, seda enam, et numbrid on suured," sõnas Salomets. Samas rõhutas ta, et asjaosalistele on kogu hankeprotsess olnud võimalikult läbipaistev. Ka ettevõtete koostöövõimekuse eest pandi punkte täpse juhendi järgi. "Kogu seda hindamise tööd on võimalik taasesitada," ütles Salomets. "Teiseks on hankekomisjoni liikmete paljusus võimaldanud ka arvamuste mitmekesisust."