Rail Balticu ehitushanke võitis GRK grupp. Soome juurtega ettevõtte juhitud konsortsium, kuhu teiste seas kuulub ka Merko Ehitus, sai 100 võimalikust punktist 90,11 ja võib rahulikult joonestamispliiatseid ning labidaid teritada. Tõenäoliselt ehitavad nemad valmis raudtee Ülemiste terminalist Pärnuni.

Aga auhindu ehk lepinguid jagatakse esimesele kahele. Sestap saab hanketulemused kinnitada alles siis, kui on selge, kes tuli võidujooksul teiseks. Rail Baltic Estonia teatas märtsi keskel, et Pärnust Iklani rajab raudtee Bouygues Travaux Publics juhitud konsortsium. See prantslaste ettevõte võttis muu hulgas appi KMG Infra ja sai hankel 78,06 punkti.

Kuid kolmas koht ei jäänud neist kaugele maha. Leonhard Weissi juhitud konsortsium sai 76,29 punkti ja pöördus riigihangete vaidluskomisjoni.

"Ta oma vaidlustuses soovib sisuliselt, et hindamiskomisjon vaataks üle teisele ja kolmandale kohale tulnud pakkujate punktiskoorid," rääkis Rail Baltic Estonia portfellijuht Janar Tükk.

Küsitud töötasud erinesid kuni poole võrra

Ettevõte ega hankija ei soovi veel avaldada, missuguse punktitabeli osa üle vaidlema hakatakse. Aga üht-teist võib tulemustest tuletada.

Maksimaalselt 10 punkti võis saada projektimeeskonna kirjelduse ja 15 punkti projektiplaani kirjelduse eest. Neid punkte jagati läinud aasta lõpus. Ehkki Leonhard Weissi juhitud konsortsium tegi selles kategoorias üsna keskpärase tulemuse, ei saa nende punktide asjus enam vaidlustust esitada.

Pole tõenäoline, et Leonhard Weiss vaidlustaks ka töötasu osa. Nimelt küsis just kolmandaks jäänud konsortsium oma töö eest kõige vähem raha ning teenis niimoodi maksimaalsed 30 punkti.

Töötasu küsides pidid ettevõtted hindama, kui palju raha nad sooviksid, kui peaksid ehitama valmis kogu trassi Tallinnast Iklani. Otsesed kulud kaetakse ettevõtetele niikuinii. Töötasu sisaldab pigem projektijuhtimise kulusid ja soovitud kasumimarginaali.

Leonhard Weiss küsis umbes 64 miljonit eurot, hankel esimeseks tulnud GRK küsis 73 miljonit eurot ja neljanda koha saanud konsortsium, kuhu VINCI Construction Geoinfrastructure kõrval kuulub ka TREV-2 grupp, küsis 78 miljonit eurot.

Kõige suuremat, 104 miljoni euroni küündivat töötasu küsis hankel teiseks kuulutatud Bouygues Travaux Publics'i juhitud konsortsium. Selle eest said nad pisut üle 18 punkti.

Töötasu küsides teadsid ettevõtted osa varem saadud punktidest

Janar Tükk ütles, et ettevõtetele makstavast töötasust ehituse lõpphind ei sõltu. Endiselt on plaanis, et Ülemistest Pärnuni kulub ehitusele 394 miljoni eurot ja Pärnust Iklani 332 miljonit eurot. Sellele lisandub ehitusmaterjalide hind.

"Me ei ole muutnud hinnalage. See tähendab, et tuleb teha rohkem sisukamat tööd lepingu sees, et jõuda sinna sihthinna sisse," rääkis Tükk. Võimalikke kokkuhoiukohti tuleb ettevõtetel ja hankijal üheskoos otsida.

Ta pakkus ka ühe võimaliku põhjuse, miks ettevõtete küsitud töötasud nii palju erinesid. Veebruari lõpus viimast pakkumist tehes teadsid pakkujad esimese, läinud aastal lõppenud vooru tulemusi. "Kui nad nägid, et nad on kuskil tagapool, eks nad siis natukene võtsid seda töötasu protsenti allapoole ka," rääkis Tükk.

Numbrid pakuvad sellele mõttele tuge. Leonhard Weiss sai esimeses voorus 14,49 punkti. Bouygues Travaux Publics võttis 25 punktiga maksimumi. Esimene küsis hiljem kõige vähem ja teine kõige rohkem raha.

Vaidlus puudutab tõenäoliselt projektijuhtimise ja koostöövõimekust

Aga lisaks hinnakonkurentsile võitis Leonhard Weiss ka vooru nimega "Kaasuse ülesande lahendamine" ning teenis selle eest 15 punkti. Kusjuures neid numbreid pakkujad töötasu küsides veel ei teadnud.

Tegu oli kogu hankemenetluse ühe pingelisema etapiga. Ettevõtete tippspetsialistid pidid loetud tundidega aru saama, missuguse kvaliteediga projektid raudteetrassil juba olemas on ning selgitama, kuidas nende pinnalt edasi liikuda.

"Konsortsium pidi valima oma võtmeisikutest kolm, kellega mindi teatud ajaks eraldi ruumi seda konkreetset kaasuse ülesannet lahendama. Ja see pidi saama kirjutatud ilusasti paberile, mida komisjoni liikmed hiljem hindasid," rääkis Tükk.

Kõik see toimus ajal, kui konsortsiumi ülejäänud spetsialistid lahendasid teisi, hoopis mahukamaid ülesandeid. Maksimaalselt 30 punkti võis hankel saada projektijuhtimise ja koostöövõimekuse eest.

Et neid punkte välja anda, korraldas Rail Baltic Estonia igale konsortsiumile kaks töötuba, mille käigus tuli rinda pista reaalsest elust võetud probleemidega. Janar Tükk selgitas, et töötubade jooksul leitud lahendused ei jää kapile tolmu koguma – kui lepingud sõlmitud, saavad ettevõtted neid tööle hakates kasutada.

"Näiteks pidid pakkujad koostama ühe lõigu ajagraafiku, tooma välja seal teatud riskid ja veenduma, et see on teostatav," rääkis Tükk, kuid rõhutas, et tegelikult olid ülesanded kirjeldatust hulga keerulisemad.

Nende edukaks lahendamiseks pidid oma panuse andma nii projekteerijad, ehitajad kui ka inimesed, kes kogu masinavärki juhivad. Veel enam – pidevalt tuli suhelda samas ruumis viibiva tellijaga. "Sellepärast, et ka meil on omajagu tarkust majas, mida me tahame sinna ülesandesse anda," sõnas Tükk.

Teiste sõnadega – ettevõtted pidid hoolitsema, et töö käiks just nii nagu Rail Baltic Estonia seda tulevikus ette kujutab ehk koostööd ja üksteist arvestades. Kahe töötoa vahele jäi nädal aega, mille jooksul said pakkujad ülesannetega edasi tegeleda.

"Kui töötoad olid läbi, siis hindamiskomisjon koos konsultantidega andsid vastavalt hindamiskriteeriumitele nende soorituste eest punkte," selgitas Tükk.

Tükk: meil oli kümneliikmeline hindamiskomisjon

Aga selles osas ei läinud Leonhard Weissil väga hästi. Projektijuhtimise ja koostöövõimekuse eest teenis maksimaalsed 30 punkti GRK juhitud konsortsium, mis lõpuks kogu hanke võitis.

Prantslaste Bouygues Travaux Publics sai 21,9 punkti ja Leonhard Weiss 16,8 punkti. Neist kehvemini läks ainult hanke lõpuks neljandaks tulnud VINCI Construction Geoinfrastructure'i juhitud konsortsiumil, kes piirdus selles lõigus 15,9 punktiga.

Janar Tükk rääkis, et koostöövõimekuse eest antavaid hankepunkte on Eestis ka varem vaidlustatud. "Meil oli see risk teada," sõnas Tükk, kuid lisas, et tema hinnangul pole vaidlustuse perspektiiv kuigi suur.

"Meil on ikkagi kümneliikmeline hindamiskomisjon, meil on konsultandid olnud kaasas, kes on hoidnud sellel asjal silma peal. Lisaks sellele oli meil sõltumatu vaatleja kaasatud."

Tükk ütles, et kõigile pakkujatele anti töötubades täpselt samasugused ülesanded. "Kõik oli identne sinnamaani välja, et kui mõni hindamiskomisjoni liige sai mõnes töötoas osaleda ainult pool päeva, siis osales ta kõikide juures ainult pool päeva," rääkis ta.

Hindamiskriteeriumid olid kõigile teada

Hindamiskriteeriumid tehti avalikuks juba sügisel, kui riigihange välja kuulutati. Rail Baltic Estonia jagas projektijuhtimise ja koostöövõimekuse hindamise kolmeks. 30 maksimaalsest punktist kuni 12 punkti sai see, kes lõi kõige enam väärtust ja tegi oma tööd pidevalt paremaks. Näiteks GRK Eesti juhitud konsortsiumi punktid näitavad, et pakkuja selgitas terviklikult välja, kuidas projektile kasu tuua. Ühiseid tööülesandeid täideti suurepärasel tasemel.

Rahuldava skoori saanud Leonhard Weiss aga arvestas kliendile väärtust loovate tõikadega ainult osaliselt. Ka ühiste tööülesannete tulemusi presenteeriti hindajate meelest vaid osaliselt.

Sarnaselt kirjeldatud hindamiskriteeriumitega olid sisustatud ka alapeatükid "Juhtida ja viia ellu projekt koostöös teiste projektiga seotud osapooltega" ning "Ehitada üles usaldust ja teha koostööd teiste projektiga seotud osapooltega".

Nendes kategooriates sai Leonhard Weiss hindamisskaala järgi "hea" tulemuse, aga prantslastele jäädi siiski pisut alla.

TREV-2 juhatuse liige: hindamismeetod tundus subjektiivne

Ka hankel neljandaks jäänud konsortsiumi suurim ettevõte VINCI Construction Geoinfrastructure toetub Prantsuse kapitalile. Nende Eesti-poolse partneri TREV-2 Grupi juhatuse liige Priit Kuldsaar märkis samuti, et hindamiskriteeriumid olid selgelt kirjeldatud ja formaalselt oli kõik arusaadav. "Hindamismeetod tervikuna tundus siiski väga subjektiivne," lisas ta.

Kuldsaar juhtis tähelepanu, et konsortsiumil oli suur kogemus Lääne-Euroopa alliansihangetega, mis on Eestis kasutatud Soome mudelist pisut erinev. "Seetõttu tekkisid erinevad tõlgendused ja see omakorda mõjutas hindamist," märkis Kuldsaar, kelle sõnul tulnuks konsortsiumile kasuks Soome kogemusega konsultant. Sellele tõdemusele lisavad usutavust Soome juurtega GRK maksimumpunktid.

Ka neljandaks tulnud konsortsiumi sees arutati, kas hanke tulemust tasub vaidlustada. "Kuid kuna suur osa hindepunktidest tugineski subjektiivsetele hinnangutele – näiteks koostöövõimekuse või näidiskaasuse lahendamise hindamisel –, oli keeruline leida piisavalt tugevaid juriidilisi argumente, miks just meie oleks pidanud saama kõrgema skoori," märkis Kuldsaar.

"Sellistel puhkudel on vaidlustamise tulemus prognoosimatu ja see ei pruugi olla aja ning ressursside vääriline," lisas ta.

Sõltumata sellest, missuguse tulemuse pakkujad lõpuks said, oli viis kuud kestnud võidujooks kõigile väsitav. Priit Kuldsaar rääkis, et nende meeskond pani hankesse sadu projektijuhtide, spetsialistide ja juhtide töötunde. Töötubadeks valmistudes kaasati eraldi konsultandid. "Kokku ulatus osalemise maksumus sadadesse tuhandetesse eurodesse," märkis Kuldsaar.

Lepingute sõlmimine peab vähemalt poolteist kuud ootama

Suuri panuseid arvestades pole midagi üllatavat ka Leonhard Weissi otsuses hanketulemus vaidlustada. Riigihangete vaidluskomisjonil on otsuse tegemiseks 30 päeva. Rail Baltic Estonia lisab sinna juurde väikese puhvri.

"Arvestame sellega, et poolteist kuud meil lepingu sõlmimine viibib," sõnas Tükk. Ehkki Rail Balticu rajamise ajaraam on pingeline, ei tähenda see tema sõnul siiski, et need, kes said eelmisel kevadel 2030. aasta detsembrisse dateeritud Tallinn-Varssavi rongipileti, peaksid nüüd muretsema.

"Selline väikene lükkumine ei tähenda, et me hakkame lõpptähtaega edasi lükkama," ütles Tükk.

Muidugi võib viivitus olla ka palju pikem. See sõltub riigihangete vaidluskomisjoni otsusest ning sellest, kas keegi soovib selle otsusega hiljem halduskohtusse pöörduda.