Merko on üks neist kaheksast Eesti ettevõttest, kes järgmise aasta alguses peab lisaks majandusaasta aruandele esitama üle 1000 andmepunktiga kestlikkuse aruande. Selle täitmisest on saanud ühe inimese põhitöö, aga ainult tema tööpäevadest aruande koostamiseks ei piisa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me teeme selleks suure hulga tööd, et neid andmeid koguda. Ma isegi ei räägi sellest, et neid andmeid esitatakse mitmekordselt, sest suuremad ettevõtted on energiaaruandeid esitanud juba pikki aastaid MKM-ile, mis nüüdseks on kliimaministeeriumi osaks. Meie töötajate aruandlus on läinud tööinspektsioonile, kõik need andmed on kuskil olemas, aga nüüd me jälle kogume neid uuel moel, uuest printsiibist lähtudes. See on segapudru. Jääb mulje nagu NLKP 27. kongressi otsuste täitmine - nui neljaks, nii peab saama," rääkis Merko juhatuse liige Urmas Somelar.

Investeerimisettevõttel Infortar on 105 tütarfirmat ja arendusjuhi Imre Mürgi sõnul eeldab direktiiv, et pannakse paika pikaajaline strateegia kliimaneurtaalsuse saavutamiseks. Samas toob uus aruanne kaasa märkimisväärseid kulutusi.

"Me tahaksime mingil hetkel seda siiski automatiseerida ja teha andmekorje võimalikult ühtlaseks ja automatiseerituks, mis võib olla isegi paari miljoniline investeering. Aga esialgse raporteerimisega alustades me seadsime eesmärgi, et me tahame olla adekvaatsed, jõuda arusaamani, mis on meie tegelik emissiooni jalajälg. Eks siis me oleme ambitsioonides olnud tagasihoidlikumad. Kulu jääb ikkagi 300 000 kanti kontserni peale kindlasti," ütles Mürk.

Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõuniku Marika Taali sõnul tuleneb kestlikkuse aruandluse kohustus eurodirektiivist, mis tuli täies mahus üle võtta, aga ka otsekohalduvast määrusest.

"Meie võtame üle nii direktiivi kui võtame üle miinimumkohustused. Kõik, mis oli vähegi võimalik, me ei pannud täiendavaid kohustusi nagu mõned teised liikmesriigid. Rohkem me ei saanud ettevõtjatele leevendusi tuua," sõnas Taal.

Taali sõnul on riigil osa küsitavaid andmeid olemas, aga statistikast olulisem on, et ettevõtted hindaksid ära oma mõjud nii keskkonna kui ka sotsiaalvaldkonnas. Ka tunnistab ministeerium, et praegu on tekkinud segadus ettevõtete auditeerimisel, sest audiitorid saavad standardist teistmoodi aru. Taali sõnul on tegu üleminekuperioodiga ning standardid vaadatakse üle kolme aasta pärast ja alles siis on võimalik asuda neid muutma, Aruandluskohustus aga laieneb samal ajal jõudsalt.

"Esimesel aastal, neid, kes siin 2025. aasta esimeses kvartalis esitama hakkavad, on kaheksa. Need on ka ettevõtted, kes on ka vastavat teavet teatud määral alates 2016. aastast esitanud. Aasta hiljem tulevad suurettevõtted ja siis on meil võib olla 300 suurettevõtet ja gruppi," rääkis Taal.