Peaminister Kristen Michal saabus hommikul kell 8.15 presidendi juurde, näpus ettepanek vabastada ametist neli sotsiaaldemokraadist ministrit. Kinniste uste taga vesteldi napp 20 minutit. Ajakirjanike ette astudes avaldas president Alar Karis lootust, et uus valitsus saab ametisse võimalikult kiiresti.

"Annan võimaluse peaministrile kirjutada kokku uus koalitsioonileping ja kindlasti siis ka seada uued ministrid. Paljud asjad ju vajavad lahendamist, eelkõige energeetikaküsimus, mida me arutasime, samuti majanduse kasv ja keskkonnatingimuste loomine ja palju muid teemasid, mida on vaja kiiresti lahendada," rääkis president Alar Karis.

"Loodan kahe-kolme nädalaga olla uute ministrite ja koalitsioonileppega siin, presidendi ja avalikkuse ees," sõnas peaminister Kristen Michal (RE).

Ametlikult veel koalitsiooniläbirääkimised alanud ei ole. Eesti 200 juhi Kristina Kallase sõnul leppis ta Michaliga esimese kohtumise kokku kolmapäevaks. Kallase nägemuses võiks sündida täiesti uus koalitsioonileping.

"Võtta tekstina vanad tekstid ette ja ennast siduda juba ette end eelnevalt tehtud kokkulepetega, ma arvan, ei ole mõistlik, sellepärast et muutusi on oluliselt rohkem vaja kui me enne oleme kokku leppinud. Ma arvan, et me pigem eelistaksime seda, et me läheksime nii-öelda uue kokkuleppe pealt. Eks me peame kogu sellele kremplile otsa vaatama," rääkis Kallas.

Kallas usub, et majandus- ja julgeolekuküsimustes leitakse Reformierakonnaga kiiresti ühine keel. Muudes valdkondades oleks aga vaja põhjalikes reformides kokku leppida ja see võtab juba kauem aega. Sellest sõltub ka, kas uues valitsuses on sama palju ministreid kui eelmises ning millised maksutõusud kaovad, millised jäävad.

"Me ei pea ilmtingimata 14 ministriga edasi minema, aga kus või mis, eks me nüüd hakkame arutama. See sõltub ka nendest reformidest, mida me tahame ära teha. Näiteks tervisevaldkonna reformid, hariduse valdkonnas, kultuuri- ja spordivaldkonnas. Selleks, et enne, kui välja hõigata väga konkreetseid samme, tuleb ikkagi riigieelarveline seis üle vaadata," selgitas Kallas.

"Mul on mõtteid, aga ma pean need enne valitsuses kooskõlastama. Igal juhul meil on võimalik riigihaldust tõhustada, aga see ei ole ka lõputu rahaauk, sest tegelikult meil on suhteliselt ökonoomne riigiaparaat. Kõige rohkem sotsiaalpoliitikas, seda saab tõhusamaks teha. See on kindlasti investeeringutes – me väga palju investeerime riigina teiste riikidega võrreldes," rääkis rahandusminister Jürgen Ligi (RE).

Asjaolu, et Eesti 200-l on avalikkuse toetus langenud alla valimiskünnise ja kahe valitsuspartei toetus kokku on alla 20 protsendi, ei häiri uue valitsuse moodustamisel ei peaminister Michalit ega ka Kallast ennast.

"Eesmärk peavad olema otsused, mitte reiting, nii et reiting peegeldab otsuseid ja nägemust sellest, kas see erakond seisab selle eest, mida valijad ootavad. Kui eesmärk oleks reiting, siis võinuks eelmine valitsus keskenduda ainult populaarsetele otsustele. Meie eesmärk on keerulisel ajal otsused ära teha, see on olulisem ajaloo mõttes," ütles Michal.

"Me oleme jätkuvalt riigikogus suuruselt teine fraktsioon. Meil on jätkuvalt 13 saadikut kindlalt Eesti 200 fraktsioonis. Nii et küll see valija toetus ka tuleb, siis kui valitsus tegelikult oma tegevusi näitama hakkab," sõnas Kallas, kelle hinnangul on erakonna reiting seni olnud valitsuse segadusttekitava tegevuse taga.