Peaminister Kristen Michal ütles "Esimeses stuudios", et president Alar Karis ei soovitanud tal kogu valitsusega tagasi astuda, vaid pigem uuris tulevikuplaanide kohta.

Michali sõnul ei pelga ta, et kui kogu valitsus tagasi astuks, ei oleks tal uue valitsuse moodustamiseks riigikogus piisavalt hääli.

"Meil on Eesti 200-ga kahepeale rohkem kui pooled hääled. Lihtsalt ministrite lahkumisel, valitsuse remontimisel iga kord valitsus ka Euroopas tagasi ei astu. Sarnane pretsedent oli ka 2009. aastal, kui Andrus Ansipi valitsus ka sotsiaaldemokraadid valitsusest välja arvas, kuna sotsiaaldemokraadid ei soovinud kärpida ja eurole üleminek ja majanduskriisi lahendamine oleks ohtu sattunud. Sarnaseid valikuid on ka hiljem olnud," selgitas ta.

Michal lisas, et ka õiguskantsleri hinnangul ei pea kogu valitsus ametist lahkuma.

"Olen küsinud ka õiguskantsleri käest, kes ütleb, et sellisel juhul valitsusremonti tehes peaminister ei pea lahkuma ministrite lahkumisel. See vastasel korral oleks veider, kui ministrite väljaarvamisel peaminister peaks iga kord lahkuma. Ja parlamendil on parlamentaarses vabariigis alati õigus testida, kas valitsusel on enamuse toetus. Selleks on ka mehhanism olemas. See kõik on põhiseaduses olemas," ütles ta.

Sotsiaaldemokraatidele heitis Michal ette seda, et koalitsioonipartner positsioneeris end sageli valitsuse opositsiooniks.

"Sotsiaaldemokraadid asetasid juba päris pikka aega end valitsusest väljapoole. See pole olnud nii ainult minu valitsuse ajal, poliitikavaatlejad on seda ka varem kirjeldanud. Nad oma sõnumites ja valikutes on tihtipeale justkui positsioneerinud end valitsuses valitsuse opositsiooniks. Ja on ka mõneti paratamatu, et kui sa ennast niimoodi positsiooneerid, siis ühel hetkel ennast väljast ka leiad," rääkis Michal.

"Ma arvan, et sotsiaaldemokraadid tajusid ise ka sama, mida ülejäänud valitsuserakonnad, et sa ei saa töötada nii, et ühed kisuvad paremale, teised vasakule ja otsused jäävad tegemata. Lõpuks, meie jaoks ja sotsiaaldemokraatide jaoks ilmselt sai saatuslikuks ja määravaks ikkagi see, et majanduse valdkonnas vajalikke otsuseid, mida oli majandusele ja ettevõtlusele vaja majanduskasvuks, nad otsustasid kinni hoida aegamööda. See oli ilmselt olulisim. Ja võib-olla soov rohkem kulutada, ümber jagada, reguleerida on ikkagi paremerakondadele nagu Reformierakond ja Eesti 200 võõram," lisas peaminister.

Michali kinnitusel ei mõjutanud sotsiaaldemokraatide valitsusest välja heitmist riigisekretär Keit Kasemets, nagu väitis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Lauri Läänemets.

"Riigisekretär ei anna mulle poliitilist nõu, tema annab mulle ametialast nõu," sõnas Michal ja nimetas Läänemetsa juttu rumalaks.

"Kui sa paned ikkagi seisma oskustöötajate toomise novembrist saadik või nagu viimane kord, paned seisma looduskaitsereeglite lihtsustamise või iga kord, kui riigikaitsesse on raha juurde vaja, on tingimata vaja ka siseministeeriumisse tõsta raha, siis olgu riigisekretär Taimar (Peterkop - eelmine riigisekretär), Keit või kes tahes, ei puutu tema asjasse, vaid selline poliitika ajamine viib su valitsusest välja. Ja viis ka."

Valitsus kavatseb avalikku sektorit kärpida viiendiku võrra. Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles, et näiteks osa riigiasutusi või sihtasutusi tuleks kinni panna. Michal on samal arvamusel ja tema hinnangul poleks vaja näiteks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS).

"Arvan, et kogu erastamisnimekiri riigile kuuluvate varade puhul võiks alati olla julgem ja pikem. Alustada võib kas või RKAS-ist. Riigil peaks olema targa tellija funktsioon. Aga seda, et meil on tohutu kinnisvaraportfell, mis konkureerib turuga, ma olen siin pigem ettevõtjatega nõus, et kas meil tingimata on sellist vaja," selgitas Michal.

Kärpimises võiks peaministri hinnangul alustada normide ja kontrollide vähendamisest.

"Kärpeplaani peaks alustama õigest otsast. Minu mõte selle kärpeplaaniga on, kui ettevõtjad ka kokku tulevad, vaadata üle normid ja kontrollid. On väga suur vahe, kas sa teed kontrolle lausaliselt või riskipõhiselt. See tähendab ka seda, et kui sul neid norme ja kontrolle on vähem, siis sul on ka oluliselt vähem inimesi vaja. Seetõttu, jah, seame päris ambitsioonika eesmärgi. Loodan, et publik seda mõistab. Isegi kui ei õnnestu, teeme pool ära," rääkis Michal.

Seda, kas ja mitu ministrikohta ära kaob või kas mõni ministeerium liidetakse, Michal ei avaldanud.

"Mõned mõtted on, aga arutan neid kõigepealt erakonnakaaslaste ja partneritega ja siis mõne nädala pärast saame avalikkusega jagada."