Olulisemad uudised Ukraina sõja lõpetamiseks käiva diplomaatilise tegevuse kohta neljapäeval, 13. märtsil kell 16.51:

- Venemaa välistas välisvägede paigutamise Ukrainasse;

- Witkoff saabus Moskvasse läbirääkimistele Ukraina üle;

- Zahharova: Venemaa on valmis juba täna Ukraina rahualgatust arutama;

- Luuredokument: Venemaa ei pea rahu enne 2026. aastat võimalikuks;

- Reuters: Venemaa nõudmised Ukraina rahuks võivad hõlmata Moskva kõiki varasemaid soove;

- Trumpi meeskond on jõudnud üksmeelele Venemaa relvarahule survestamiseks;

Putini nõunik väitis, et relvarahuplaan annab Ukraina sõjaväele hingetõmbeaja

"See ei ole midagi muud kui ajutine hingetõmbeaeg Ukraina sõjaväele, " ütles Vladimir Putini nõunik Juri Ušakov pärast telefonivestlust USA riikliku julgeoleku nõuniku Mike Waltziga riigimeediale.

Ušakov seletas veel, et Ukraina rahulahendus peab tagama Venemaa huvid. Ušakov väitis, et Putin esitab oma arvamuse USA pakutava 30-päevase relvarahu kohta hiljem.

Ušakov rääkis veel, et Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff võib neljapäeval Moskvas viibides kohtuda Putiniga.

Witkoff saabus Moskvasse, et esitada Venemaale 30-päevase Ukraina relvarahu plaan.

Venemaa välistas välisvägede paigutamise Ukrainasse

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles neljapäeval, et Moskva peab välisriikide vägede paigutamist Ukrainasse või välisriikide sõjaväebaaside rajamist sinna vastuvõetamatuks.

Selline tegevus tähendaks välisriikide otsest kaasamist konflikti Venemaaga, ütles Zahharova ja lisas, et Venemaa võtab asjakohaseid meetmeid, kui mõni riik üritab oma vägesid paigutada.

Välisriikide vägede paigutamine on tõusnud päevakorrale seoses rahuprotsessiga Ukrainas, mille raames võidakse sinna viia lääneriikide rahutagamisjõud.

Witkoff saabus Moskvasse läbirääkimistele Ukraina üle

USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Stephen Witcoffi lennuk maandus Moskvas, kus ta alustab kõnelusi Ukrainas rahu kehtestamise üle, teatas Vene meedia.

Väidetavalt sisenes Witcoffi lennuk Venemaa õhuruumi Lätist ja maandus Vnukovo lennuväljal.

Witcoff peaks kohtuma Venemaa juhtkonnaga, et arutada võimalikku relvarahu Ukrainas. Pärast seda peab Venemaa režiimijuht Vladimir Putin rahvusvahelise telefonivestluse, ütles Putini pressiesindaja Dmitri Peskov.

Kreml teatas ka, et kolmapäeval toimus telefonivestlus Trumpi riikliku julgeolekunõuniku Mike Waltzi ja Venemaa presidendi rahvusvaheliste suhete alase Juri Ušakovi vahel.

USA ja Venemaa esindajate kontaktid toimuvad pärast seda, kui Ukraina ja USA leppisid teisipäeval Saudi Araabias peetud kohtumisel kokku 30-päevase vaherahu plaanis.

Zahharova: Venemaa on valmis juba täna Ukraina rahualgatust arutama

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles, et Moskva on valmis rääkima USA-ga Ukraina rahualgatusest ning kontaktid Ameerika Ühendriikide esindajaga võiksid aset leida neljapäeval.

Ukraina ja USA delegatsioon leppisid teisipäeval Saudi Araabias peetud kohtumisel kokku 30-päevase vaherahu plaanis, misjärel esitab USA selle Venemaale.

"Oleme valmis arutama seal välja toodud algatusi edaspidistes kontaktides USA-ga. Sellised kontaktid on võimalikud juba täna," ütles Zahharova.

Luuredokument: Venemaa ei pea rahu enne 2026. aastat võimalikuks

Venemaal tuleb jätkata USA läbirääkimispositsiooni ja lääne ühtsuse nõrgestamist Ukraina teemal ning lükata tagasi lootus jõuda Ukrainas rahuni enne 2026. aastat, selgub ühest Moskvas koostatud analüüsist, millega sai tutvuda väljaanne The Washington Post (WP).

Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistusega (FSB) tihedalt seotud mõjukas mõttekoda soovitab dokumendis, et Venemaa peaks töötama selle nimel, et nõrgestada USA läbirääkimispositsiooni Ukraina üle, kutsudes esile pingeid president Donald Trumpi administratsiooni ja teiste riikide vahel, vahendas portaal Unian The Washington Posti (WP) kirjutist.

Dokumendis soovitatakse Moskval teha jõupingutusi Ukraina riigi lammutamiseks, lisas WP. Väljaanne märkis, et eelmainitud dokument lükkab tagasi ka president Trumpi varasemad plaanid sõlmida rahuleping 100 päeva jooksul. Selles märgitakse, et Ukraina kriisi rahumeelne lahendus ei saa toimuda enne 2026. aastat.

Samuti lükatakse dokumendis tagasi igasugune plaan tuua Ukrainasse rahuvalvekontingent. Selles soovitatakse Moskval nõuda Venemaa suveräänsuse tunnustamist Ukraina alade üle, mille ta on hõivanud.

Lisaks kutsutakse dokumendis üles Ukraina edasisele killustamisele, luues Kirde-Ukrainas piirile Venemaa Brjanski ja Belgorodi oblastiga puhvertsoon, samuti demilitariseeritud tsooni Lõuna-Ukrainasse Krimmi lähedale, mille Venemaa 2014. aastal ebaseaduslikult annekteeris. Viimane mõjutab ka Odessa oblastit, kirjutas leht.

Reuters: Venemaa nõudmised Ukraina rahuks võivad hõlmata Moskva kõiki varasemaid soove

Venemaa on esitanud USA-le nimekirja nõudmistest, mille täitmisel ta soostuks lõpetama sõda Ukraina vastu ja taastama suhted Washingtoniga, kirjutab uudisteagentuur Reuters neljapäeval. Ülevaatest selgub, et Moskva nõudmised võivad sisult olla samad, mida ta on viimased paarkümmend aastat korranud.

Pole selge, mida Moskva täpselt oma nimekirja pani või kas ta on valmis alustama rahukõnelusi Kiieviga veel enne nende vastuvõtmist, tõdes Reuters. Venemaa ja USA esindajad on neid teemasid viimase kolme nädala jooksul arutanud nii näost näkku kohtumistel kui ka virtuaalsete vestluse käigus, ütlesid allikad. Nad kirjeldasid Kremli tingimusi laiaulatuslikena ja sarnastena nende nõudmistega, mida ta on ka varem Ukrainale, USA-le ja NATO-le esitanud.

Venemaa varasemad tingimused hõlmasid Kiievi väljajäämist NATO-st, kokkulepet mitte paigutada Ukrainasse välisriikide vägesid ja nõuet tunnustada rahvusvaheliselt Vene režiimijuhi Vladimir Putini väidet, et Krimm ja neli Ukraina oblastit, millest suurt osa Vene väed praegu okupeerivad, kuuluvad Venemaale.

Venemaa on viimastel aastatel ka nõudnud, et USA ja NATO tegeleksid sellega, mida ta on nimetanud sõja juurpõhjusteks, sealhulgas NATO idasuunaline laienemine.

Reuters meenutas, et USA president Donald Trump ootab Putinilt teadet selle kohta, kas ta nõustub 30-päevase vaherahuga, milles USA ja Ukraina esindajad teisipäeval Saudi Araabias peetud kõneluste käigus kokku leppisid ja millega Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõustus kui esimese sammuga rahukõneluste suunas.

Trumpi meeskond on jõudnud üksmeelele Venemaa relvarahule survestamiseks

USA presidendi Donald Trumpi meeskond näis olevat jõudnud kolmapäeval Ukraina-Vene sõjas relvarahu sõlmimise suhtes samale positsioonile, kui Trump, asepresident JD Vance ja välisminister Marco Rubio edastasid kõik sama sõnumi: Venemaa peab nõustuma USA ja Ukraina läbiräägitud kokkuleppega, seistes vastasel juhul silmitsi majanduslike tagajärgedega.

Washingtoni sõnum saabus pärast nädalaid kestnud ebakindlust USA Ukrainale pühendumise suhtes, mille ilminguteks olid sõjalise toetuse ja luureandmete edastamise peatamine sõjast räsitud riigile, avalik sõnasõda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ning tema kritiseerimine ja sõjas süüdistamine, mis kõik näisid olevat kooskõlas Kremli eesmärkidega, tõdes väljaanne Politico.

Teisipäeval leppisid aga USA ja Ukraina delegatsioon Saudi Araabias kokku esialgses vaherahulepingus, misjärel USA otsustas jätkata sõjalist abi ja luureandmete jagamist Ukrainaga vastutasuks selle eest, et riik nõustub 30-päevase relvarahuga, mille eesmärk on lõpetada aastaid kestnud sõda – kui ka Venemaa seda järgib.

President tervitas kiiresti kokkulepet, avaldades juba teisipäeval lootust, et ka Venemaa sellega nõustub. Trump lisas, et kavatseb rääkida ka Vene režiimijuhi Vladimir Putiniga, märkides, et tango jaoks on vaja kahte.

Kolmapäeval tõstis Trump panuseid, ähvardades Moskvat majanduslike meetmetega, mis oleks hoob Venemaa survestamiseks kokkuleppega nõustuma, kirjeldas Politico.