Läänemets kirjutas sotsiaalmeedias, et möödunud aasta sügisel tegi kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo valitsusele ettepaneku võimearendusteks – lisaks toona üleval olnud moonaostu vajadusele tähendas see kaitsekulutuste kasvatamist nelja protsendini SKP-st. Läänemets märkis, toona ei olnud veel otsust moonaostuks ning tänases mõistes on ettepanek tõsta kulutused viie protsendini.

"Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus võttis 11. septembril 2024. kaitsekulutuste suuremat ja kiiret tõstmist toetava positsiooni," sõnas Läänemets. "Julgeolekukabinetis pidas aga peaminister NATO võimearenduste plaanide täitmist rahaliselt mõeldamatuks. Seda seisukohta väljendas avalikult ka [rahandusminister] Ligi, kes viie protsendi sisuliselt välistas. See on ka põhjus, miks räägime alles nüüd, seitse kuud hiljem, teemast, kui millestki uuest, mida on vaja otsustada."

Läänemets lisas, et kaitseväe endisel juhil Martin Heremil õigus, kui ta ütles, et õigeid asju tuleb õigel ajal teha, mitte siis kui hilja on. "Loodan väga, et praegu on veel õige aeg. Sotsid avaldavad valitsusele mõistlikku survet, et kogu sõjaline nõuanne võimalikult kiiresti täisrahastusotsuse saaks," kirjutas Läänemets.

Endine siseminister Läänemets märkis, et peaminister Kristen Michal on välja öelnud, et riigikaitsemaksu laekumist vähendatakse rohkem kui 250 miljoni euro võrra aastas. "Euroopa Komisjon muudab eelarvereegleid – 1,5 protsendi SKP ulatuses (ca 650 miljonit) saab laenuna kasutada. Lisanduv kulu 2025 ja 2026 on 1,5 miljardit – tulu aga 650 miljonit + võimalikud kärped ca 100 miljonit."

Praegu jääb segaseks, kuidas riigikaitset rahastada kavatsetakse, kirjutas Läänemets.

"Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne valitsusele on konkreetne – vajaminevad võimearendused tuleb saavutada kolme aasta jooksul. Sama soovituse andis tegelikult ka kindral Herem, kuid toona oli ajaline määratlus veidi lahtisem – võimearendused tuleb saavutada võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kolme aasta jooksul alates hetkest kui Ukrainas sõda peatub."

Läänemets märkis, et rahuläbirääkimised peatavad sõjategevuse [Ukrainas] üht või teistmoodi. "See võimaldab Venemaal osa vägedest Ukrainast ära tuua, paigutada meie naabrusesse, neid täiendada ning saavutada hiljemalt kolme aasta pärast valmisolek, kus poliitilise tahte korral on võimekus rünnata."

Ta rõhutas, et keegi ei tea, kas selline poliitiline tahe Putini peas on või tekib. "Kaitseväe juhataja soov on saavutada olukord, kus sõjaline rünnak Eesti vastu ei anna Venemaale soovitud tulemust ning poliitilist tahet ei oleks võimalik selliselt ellu viia."

Läänemets märkis, et loomulikult on tähtis, kas 1,6 miljardi euro eest moonahankeid on juba töös, kuid valitsusele antud sõjaline nõuanne asetab selle hoopis teise konteksti. "Oluline ei ole eelmisel aastal tehtud seitsme aasta peale laotatud investeeringugraafikus püsimine, vaid selle ellu viimine kolme aasta jooksul. Laskemoon on kriitiline vajadus ning lisanduvate NATO võimearenduste ja kindral Merilo ettepanekute järgi tuleb seda soetada rohkem kui 1,6 miljardi euro kava ette näeb."

"Täna valitsusele antud sõjaline nõuanne sisaldas varasemalt 2025. ja 2026. aastal rohkem kui miljardi euro eest lisainvesteeringute tegemist. Venitamise tõttu on aastaarvud nüüd aga nihkunud 2026-27. Sellele peaks lisanduma 1,6 miljardi moonaostu varasemaks toomine järgmised kolm aastat ca 500 miljonit aastas."

Läänemets lisas, et arvestades, kui palju on geopoliitiline olukord 2025. aastal muutunud, ei ole tema hinnangul võimalik kaitseväe juhataja sõjalise nõuande osas järeleandmisi teha.

"Eesti julgeolek on praegu nii oluline teema, et peaminister peaks mööda liitlasi ringi sõitma ja meid ostujärjekordades ettepoole rääkima. Kaitseministrist siin ei piisa. Minu teada pole Michal seni relva- ja moonaostu võimaluste loomisele kulutanud pooltki niipalju aega, kui seda kaks nädalat tagasi grillkana-määrusega tegelemisele," kirjutas Läänemets.