Läänemets ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et ta ei pea viimasel ajal palju kriitikat saanud Hanno Pevkurit ebapädevaks kaitseministriks, kuid probleem on selles, et kaitseministri sõna ei käi riigikaitselistes küsimustes üle peaministri sõnast, kelle jaoks on olulisemaks madalad maksud ja riigieelarve raam.

"Mina ei hakka arvustama, kuidas Pevkur on juhtinud. Sisuga saab ta hakkama, aga sellega, et seista valdkonna eest, seda pole olnud. Ka praegu on kaitseväe juhataja sõjalise nõuande juures oluline, et see viidaks ellu just selles ajaraamistikus ja mahus. Valitsus küll teisipäeval ütles, et kaitsekulud tõusevad üle viie protsendi SKP-st, aga nõuannet järgides peaks tõusma kuuele-seitsmele protsendile SKP-st. Ehk väljaöeldud tõus jääb alla sellele, mis kaitseväe juhataja nõuanne oli," rääkis Läänemets.

Reinsalu ütles, et oluline on eristada olulist ebaolulisest ning kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne tuleb viivitusteta ellu viia. Ta meenutas, et käis eelmisel sügisel välja idee avada Euroopa Liidus dialoog, et EL-i investeeringute raha saaks suunata riigikaitsesse. Reinsalu sõnul mõnitati teda siis selle eest ja valitsusest tuli vastus, et prioriteedid olevat mujal, näiteks roheinvesteeringutes. Nüüd aga räägivad tollased kriitikud sama juttu, mida Reinsalu poole aasta eest.

"Mis puudutab kaitseminister Pevkurit, siis ta on sümpaatne ja empaatiline inimene. Aga eelmise aasta suvel oli olukord, kus ka Reformierakonna enda esindajad nõudsid, et Pevkur tuleks välja vahetada. Siin me näemegi Kristen Michali kui juhi võimetust – tal oli ebamugav oma poliitilist konkurenti valitsusest eemaldada," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul ei ole Pevkuri sõnad ja teod kokku läinud ning ta üritas ka selle nädala pressikonverentsil pugeda kõrgete riigiametnike ja kaitseväelaste selja taha. Samuti kritiseeris Reinslau Pevkurit selle eest, et tema ministriks oleku ajal on Eesti jaoks olulised inimesed lahkunud kaitseväest, kaitseliidust ja kaitseministeeriumist.  

Isamaa esimees meenutas ka juhtumit 2023. aasta suvel, kui ERR-i portaalis ilmus uudis, et valitsus ei toetanud droonitõrje võimekuse hankimist.

Reinsalu sõnul saatis ta kaitseministrile päringu, miks sellest loobuti. Pevkur vastas talle, pannes vastuse salajaseks ehk AK-märke alla, kuigi Reinsalu sõnul seal midagi salajast polnud. Reinsalu sõnus asus Pevkur seisukohale, et selle võimekuse soetamiseks pole Eestil raha ja et "ei ole vale väita, et droonid liiguvad aeglaselt ja on avastatavad palja silmaga".

Reinsalu sõnul peegeldab selline vastus juhtimise taset.

Läänemets ütles, et tema Pevkuri sellisest seisukohast teadlik polnud ning siseministrina oli Läänemets ise teinud hoopis ettepaneku ehitada Eesti idapiirile droonimüür.

Läänemets meenutas et kui kaitseväe juhataja oli eelmise aasta septembris oma sõjalist nõuannet tutvustanud, kutsusid sotsiaaldemokraadid üles vastavad kulutused tegema, kuid Reformierakonnast eesotsas rahandusminister Jürgen Ligiga tuli selge signaal, et selleks raha pole.

"Reformierakond ei näinud võimalust, kust raha võtta. See on suur probleem, et aasta aega lükati edasi. Investeeringuid oleks pidanud tegema palju varem. Aga see ei mahtunud Reformierakonna madalate maksude ja eelarve tasakaalu loogikasse, mis on nende dogma ja mille pealt on nad valitsenud 20 aastat. Asi on otsustusjulguses ehk kas sa julged loobuda oma varasematest väljaütlemistest ja teha seda, mis on riigile vajalik," sõnas Läänemets.

Sellega, et Eesti on kaotanud otsustamatuse tõttu aega ja ka raha, nõustus ka Reinsalu.

"Kui kõik Euroopa riigid hakkavad korraga ostma moona, siis defitsiidi olukorras relvasüsteemid kallinevad. Otsustamatusel on reaalne rahaline hind. Michal ründab praegu mind, et mina seadvat kahtluse alla Eesti riigikaitse postulaadid. Vastupidi, mina esitan küsimusi, kas valitsus on valmis tegema kõike, mis on vajalik Eesti riigi kaitsmiseks. Me survestame valitsust paremaks juhtimiseks," lubas Reinsalu.